19.07.06 Maksu- ja Tolliameti pressiteates antakse ülevaade võitlusest maksupettuste ja organiseeritud kuritegevusega. MTA uurimisosakond saatis 2006. aasta esimesel poolel prokuratuuri 67 kriminaalasja 154 kahtlustatavaga, mullu oli kriminaalasju 63 ja neis kahtlustatavaid 86. Suurimaks töövõiduks võib pidada uurijate tulemuslikku tööd maksupettuste avastamisel, millega hoiti ära miljonitesse kroonidesse ulatuva kahju tekitamine riigile.

Lõpule viidud kriminaalasjadest 14 olid seotud maksupettustega, milles kogukahju ületas 102 miljonit krooni.

Kuus kriminaalasja olid seotud narkokuritegudega ja 46 salakaubaveoga, sealhulgas alkoholi, kütuse ja tubakatoodete ebaseadusliku käitlemisega. Lisaks saadeti prokuratuuri üks intellektuaalse omandi rikkumist puudutav kriminaalasi. Esimese poolaasta jooksul prokuratuuri saadetud kriminaalasjades hoiti ära enam kui 9 miljoni kroonise kahju tekkimine ning riigile tekitatud kahju laekumise tagamiseks on arestitud kahtlustatavate varasid enam kui 21 miljoni väärtuses. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna esimese poolaasta tööd iseloomustavaks märksõnaks on edukus arvetevabrikute, narkootiliste ainete ja illegaalsete kütusepesuskeemide avastamisel.

Juunis peatasid Maksu- ja Tolliameti uurijad Pärnus pikaajalise jälitustegevuse tulemusena organiseeritud käibemaksupettusega tegelenud grupeeringu, mille tegevuse tulemusel jäi riigile esialgsetel andmetel laekumata käibemaksu üle 3 miljoni krooni. Kuu hiljem likvideerisid uurijad Tartus suuremahulise arvevabriku, milles fiktiivsete arvete kaudu peteti riiki maksudega esialgsel hinnangul üle 12 miljoni krooni ulatuses. Tegelik kahju riigile võib mõlemal juhul olla kordi suurem. Pärnu ja Tartu avastustega seonduvalt peeti kinni 15 isikut, kellest 12 võeti kuni kuueks kuuks vahi alla.

Mõlema arvevabriku loojate hulgas oli nii kriminaalse taustaga kui ka varem kriminaalkorras karistamata isikuid. Arvevabriku puhul on tegemist variäriühingutega, mille tegevus seisneb fiktiivsete arvete müümises reaalselt tegutsevatele käibemaksukohustuslastele, et viimased saaksid selle võrra näiliselt tõsta tegevuskulusid ning viia alusetult ja makse tasumata ettevõttest raha välja. Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Margus Noormaa sõnul on võitlus käibemaksupettustega, arvevabrikute väljaselgitamine ja nende tegevuse tõkestamine üks Maksu- ja Tollameti prioriteete. "Erilist tähelepanu pöörab amet organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga seotud maksualaste kuritegude avastamisele ja selle tulemusel saadud kriminaaltulu tuvastamisele, arestimisele ja konfiskeerimisele," ütles Noormaa Selleks et vältida juhuslikku sattumist arvevabriku skeemidesse, tuleb tunda oma tehingupartnereid ning kontrollida, milliste firmade arveid esitavad neile tarnijaid ja allhankijad.

Kui raamatupidamises on kajastatud fiktiivne arve, viiakse sellega ettevõtetest alusetult ja makse tasumata raha välja, samuti võib esineda olukordi, kus ettevõtete töötajad kuritarvitavad neile antud volitusi ja tööandja teadmata varastavad sel moel ettevõtte raha. "Arvetevabriku kaudu osaleb ettevõtte käibemaksupettuses ning see toob kaasa maksu- või kriminaalmenetluse kõigile selles osalenud ettevõttetele. Seega ei tohiks ettevõtted lühinägelikult pigistada silma kinni ka oma tehingutepartnerite poolt toimepandavate käibemaksupettuste ees," lisas Noormaa. Veebruaris toimunud eduka narkooperatsiooni käigus avastati rekordkogus, ligi 200 kilogrammi narkootilist ainet hašišit ning peeti kinni viis narkootikumidega kaubitsemises kahtlustatavat isikut.

Tegemist on seni suurima Eesti õiguskaitseorganite poolt korraga äravõetud hašišikogusega, mille väärtus jaekaubanduses ulatub 30 miljoni kroonini. Narkootiline aine oli eeldatavalt pärit Hispaaniast ning suure tõenäosusega pidanuks see jõudma läbi Eesti Skandinaavia turule. Aprillis avastasid Maksu- ja Tolliameti uurijad ulatusliku kütusepesuskeemi ja pidasid kinni grupi isikuid, kes eemaldasid suures koguses erimärgistatud diislikütuselt värvainet ja müüsid saadud ebakvaliteetset vedelkütust lõpptarbijatele. Ainuüksi 2006.

aasta kolme esimese kuuga pesid kahtlustatavad sellise skeemiga üle 600 000 liitri kütust, mille pealt jäi riigil saamata ligi 2 miljonit krooni aktsiisimaksu. Poolaasta lõpu seisuga on uurimisosakonna menetluses 136 kriminaalasja, mille kogukahju ulatub 429 miljoni kroonini. Tänu menetluse alustamisele õnnestus eelnimetatud juhtumites ära hoida potentsiaalne 21 miljoni kroonine kahju. Vt http://www.emta.ee/?id=4302