Andrus Karnau usutleb Postimehes Maksu- ja Tolliameti juhti Enriko Aava.

Ümbrikupalga saajate osa kasv andis eelseisvast majanduslangusest märku juba mullu, tõdes intervjuus Postimehele Maksu- ja Tolliameti juht Enriko Aav. Tema sõnul liigub see näitaja ilmselt tänavugi tõusvas joones. Kui palju majanduslangus maksuametile tööd juurde toob? Majanduskasvu aeglustumine tähendab ka maksuhaldurile seda, et tuleb tegevust muuta.

Maksulaekumises on näha, et kaudsete maksude, eriti käibemaksu kasvutempo on peatunud. Inimesed ei võta enam nii palju laenu kui varem. Ettevõtjad on aga oma äri üles ehitanud laieneva turu tingimustele. Konkurents tiheneb, raha on vähem kui soovi seda teenida.

Majanduslangus tähendab seda, et ettevõtjail võib tekkida kiusatus maksta ümbrikupalka, varjata käivet ja produtseerida sisendkäivet fiktiivsete arvete abil. Maksupetturite arsenalis on siis ikkagi ainult vanad võtted: ümbrikupalk ja arvevabrikud? Pettuste skeeme püütakse arendada, aga põhimõtteliselt on need endiselt peamised pettused. Praegu pole pettuse hulk kasvanud, aga on näha, et ettevõtjad on maksude tasumisel raskustes ja maksuvõla jääk on suurenenud. Nüüd oleneb kõik majanduse käekäigust, aga mingil osal ettevõtjatest võib tekkida raskusi.

Meie asi on vaadata, et see riigile ja ettevõtjaile võimalikult vähe kahju teeks. Ettevõtjaile pakume partnerlust, et probleemid saaksid lahendatud võimalikult vara. Kui ettevõtja on raskustes, siis tasuks tulla maksuametisse ja arutada, kuidas olukorda lahendada. Kuidas maksuamet oma tegevust kohandanud on, et maksupettuste uue tulvaga toime tulla? Aastate jooksul oleme üles ehitanud klientide hindamise mudeli riskide järgi.

See toetub meie infosüsteemile, analüüsides suudame pingeritta panna suuremate riskidega maksumaksjad ja järelevalves tegelemegi eelkõige püramiidi tipuga, kus riskid on kõige suuremad. Kas olete analüütikute, maksupolitseinike ja -inspektorite arvu suurendanud? Me ei ole lasknud nende arvu vähendada. Tehnoloogilised abivahendid ja infosüsteemid on kahandanud teeninduses tööjõu vajadust ja sealt oleme inimesi vähendanud, aga analüütikute osa ametis kasvab.

Majandusraskuste tõttu pidime ka oma kulutusi kärpima, aga järelevalvet puudutasime nii vähe kui võimalik, arvestades just seda, et tulevikus võib maksupettuste osa kasvada. Mitu protsenti Eesti majanduse palgakuludest makstakse mustalt ehk ümbrikus? Hinnanguliselt kuskil 10–11 protsenti. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/190508/esileht/majandus/331439.php Loe ka Postimehe juhtkirja: „Oht ümbrikus“: http://www.postimees.ee/190508/esileht/arvamus/331442.php