Vabaühenduste liit teeb ettepaneku lõpetada läbipaistmatu katuseraha jagamine.

EttepanekKehtestada riigieelarve seadusega reegel, et regionaalseid investeeringutoetusi võib anda üksnes avaliku konkursi alusel. PõhjendusAastaid on parlamendiliikmed jaganud vahetult enne riigieelarve vastuvõtmist maksumaksja raha konkreetsetele objektidele ja organisatsioonidele enda äranägemisel. 2017. aastal anti niisuguseid toetusi üle 500, kokku enam kui nelja miljoni euro eest.

Üle poole neist sai avalik sektor, peamiselt omavalitsused. Alla poole läks vabaühendustele, kellest hulgale oli see tegevustoetus, mitte investeering, nagu katuseraha kutsutakse. Tegevustoetusi peaksid andma aga ministeeriumid oma strateegilistele partneritele. Vt avaliku rahastamise põhimõtteid https://goo.gl/tqo9bjNiisugune rahastamine on vale, sest:

• toetusele pole kõigil võimalik võrdselt ja läbipaistvalt konkureerida
• see tekitab vabaühendustes ootuse tegevustoetuse jätkumisele
• seeläbi halvenevad suhteid ühingute ja ametnike vahel, kuna otsus tuli parlamendist
• teenib eelkõige poliitikute huve järgmistel valimistel, mitte riigi kui terviku
• võimaldab (ja seda on ka ära kasutatud) raha saata iseendaga seotud isikutele – korruptsioon
• võimaldab (ja seda on ka ära kasutatud) poliitilist lehmakauplemist opositsiooniga
• parlamendiliige peab Riigikogus seisma kogu Eesti, mitte oma valimispiirkonna eest.

Kuna erakonnad ei suuda aumeeste kombel kokkuleppele jõuda, teeme ettepaneku täiendada riigieelarve seadust pakutud või muu sobiva sättega, mis paneks investeeringu-, projekti- ja tegevustoetuste andmisel kohustuse kohelda võimalikke saajaid võrdselt.

Keegi ei saa ega taha keelata parlamendil riigieelarvesse muudatusettepanekuid tegemast, aga kusagil lünki nähes tuleks suunata rohkem raha valdkonda, ja mitte nimeliselt. Konkreetsed organisatsioonid tuleb valida konkursiga. AlternatiivMis nende miljonitega siis edasi saaks, kuidas jagataks? Katuseraha ei istu tegelikult kusagil kasutamist oodates, vaid võetakse muudatusettepanekuga riigieelarve eelnõule kas muude kulude arvelt või reservist.

Edaspidi jääkski see raha millelegi muule, vastavalt arengukavadele ja eelarveläbirääkimistele nagu kõigi muude kuludega. Idee, et Riigikogu võiks ise konkursi korraldada ja olekski kõik läbipaistev, ei ole siiski hea ja riivab võimude lahususe põhimõtet – parlamendi töö on küll riigieelarve kinnitada, aga mitte täitevvõimu teostada, mida nii konkreetsed rahastusotsused sisuliselt tähendavad.Kontakt: Alari Rammo, alari@heakodanik.eeAnna sellele algatusele oma allkiri!Allkirja saad anda rahvaalgatuse kodulehel: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8a31585f-d7c6-4009-8833-fb5bf80a02d1