Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna töötajad avastasid laiaulatusliku käibemaksupettuse kütuseäris, mille tulemusel jäi 2012. aasta jaanuarist kuni märtsi lõpuni riigile maksudena laekumata 1 258 873 eurot. Kriminaalasjas on arestitud vara ligi 72 000 eurot.

Kriminaalmenetluse käigus on praeguseks selgunud, et skeemi keskmes olnud osaühing müüs aktsiisilaos kütust reaalse majandustegevuseta äriühingutele ja esitas käibemaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamiseks valeandmeid.Septembri keskel peeti Tallinnas, Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Pärnus kahtlustatavatena kinni seitse inimest, kellest kaks viibivad seni vahi all. Kokku on hetkeseisuga kriminaalasjas neli vahistatut, kahtlustatavaid on kokku 17, kellest 15 on füüsilised ning kaks juriidilised isikud.Menetlust juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Vallo Kariler ütles kahtlustatavate tausta kohta, et kaks vahistatut on varem kriminaalkorras karistamata, kuid nad on uurimise all ka seoses teiste maksukuritegudega.

Teised kaks vahi all viibivat kahtlustatavat ei ole varem maksukuritegudega seoses uurimise all olnud.MTA uurimisosakonna Põhja I talituse juhataja Terje Langi sõnul oli tegemist organiseeritud laiaulatusliku pettusega, mille avastamine on võitluses käibemaksupettustega oluliseks saavutuseks.„Aktsiisilaost müüdud kütus vormistati nn variettevõtetele omatarbeks ning nende ettevõtete nimel vormistati ka fiktiivsed pandilepingud ja ostu-müügitehingud erinevate äriühingutega. Sellise tehingute ahelaga varjati kauba tegelikku omanikku ja välditi käibemaksukohustuse tekkimist,“ selgitas Lang.Seaduse järgi peab kütuse käitleja olema registreeritud majandustegevuse registris ja kütuse tarbimisse lubamisel peab olema tasunud maksu- ja tolliametile tagatise miljon euro ulatuses, kuid pettuseks kasutati ära kuni tänavu 1. aprillini kehtinud erandit. Nimelt võisid ettevõtted ilma neid nõudeid täitmata viia aktsiisilaost kütust välja omatarbeks, kinnitades aktsiisilaopidajale, et väljastatud kütust ei müüda, vaid kasutatakse omatarbeks.Kriminaalmenetlus on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb maksude maksmisest kõrvalehoidumist, kui sellega jäi maksudena laekumata 320 000 eurot või enam.

Süüdimõistmisel saab kohus sellise kuriteo eest mõista kuni viieaastase vangistuse .Menetlust viib läbi maksu- ja tolliameti uurimisosakond ning seda juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.MTA pressiteade: http://www.emta.ee/index.php?id=32612&tpl=1026