17. jaanuari 2006 a Äripäevas kirjutab Lasse Lehis eluasemelaenuga seonduvate intresside mahaarvamisest.

Tulumaksuseadus ei piira eluasemelaenuga seonduva intressi mahaarvamist sellega, milline on maa sihtotstarve ja kasutusloal märgitud korteri kasutuseesmärk. Maksumaksja peab tõendama seda, et ta kasutab ruumi elamiseks. Tõendite vorm on vaba.Kui inimene faktiliselt korteris elab, on tal ka intresside mahaarvamise õigus.

Vaidluses Maksuametiga ennustab L. Lehis sama tulemust. Ta ei näe aga põhjust, miks peaks hakkama elanikke kiusama, sest tegelikult ei ole ju nemad süüdi selles, et maal on vale sihtotstarve (omaette teema on see, kas süüdi on ahned arendajad või linna kohmakas asjaajamine). Ka laenu nimetus pole määrav - oluline on laenu kasutamise eesmärk, mitte laenutoote nimetus (nt võib olla tegemist kasvõi järelmaksukaardi intressidega, kui kaardiga maksti ehitusmaterjalide eest).Külaliskorteri skeem annab täiendavaid võimalusi hoopis käibemaksu alal.

Alates 01.05.2004 kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt ei ole eluruumi üüri lubatud enam käibemaksuga maksustada, st kui firma raha eest osta korter ja hakata seda juhile või töötajale välja üürima, siis ei saa korteri ostmisel käibemaksu maha arvata. Äripinna puhul see võimalus aga oleks ja seda võidakse ära kasutada.Täpsemalt saab lugeda siit (http://www.aripaev.ee/3103/arv_kolumn_310303.html ) või 17. jaanuari 2006 a Äripäevast lk 22.