Tallinna Halduskohus tunnistas täna maamaksuseaduse § 11 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see piirab maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamist selliselt, et kaasomandis oleva elamumaa kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud elamumaa osas linnas kokku 0,15 ha ulatuses.

Tegemist on EML poolt esindatava maamaksuvaidlusega. Kohus leidis, et vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 12 tuleb asja lahendamisel kohaldamata jätta MaaMS § 11 lg 3 ning algatada selles osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. MaaMS § 11 lg 3 kohaldamata jätmisel ei saa õigeks pidada kaebaja suhtes MaaMS § 11 lõikest 1 tuleneva maksusoodustuse kohaldamist üksnes 750 m2 suuruse maa osas, nagu seda vaidlustatud maksuteates tehtud on, vaid kaebajale tuleb maksusoodustust kohaldada 1500 m2 suuruse maa osas vastavalt MaaMS § 11 lõikele 1. Kohus nõustus kaebaja seisukohaga, et MaaMS § 11 lõikest 3 tulenev eristav maksusoodustuse kohaldamine sõltuvalt sellest, kas maatükk on kaasomandis või jagatud korteriomanditeks, on meelevaldne ning seeläbi vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.

MaaMS § 11 lõige 3 piirab kaasomandis oleva maa puhul maksusoodustust selliselt, et kõigi kaasomanike peale kokku on võimalik maksusoodustust kohaldada kuni 0,15 ha ulatuses. Samas sätestatakse sõnaselgelt, et korteriomandi omanikele selline piirang ei laiene. See tähendab, et kui linnas asuv kinnistu on kaasomandis ning kaasomanike elukoht on rahvastikuregistri kohaselt sel kinnistul asuvas hoones, on kõik kaasomanikud kokku vabastatud maamaksu tasumisest 0,15 ha maa ulatuses. Kui aga linnas asuv kinnistu on jagatud korteriomanditeks ning korteriomanike elukoht on rahvastikuregistri kohaselt sel kinnistul asuvas hoones, on iga korteriomanik vabastatud maamaksu tasumisest 0,15 ha ulatuses.

Kohus edastab nüüd oma otsuse Riigikohtule, kes peab otsustama, kas maamaksuseaduse säte on tõesti põhiseadusega vastuolus olev ja kui on, siis tunnistama selle kehtetuks. Halduskohtu võimuses on vaid sätte kohaldamata jätmine põhiseadusega vastuolu tõttu, kuid sätet saab kehtetuks tunnistada üksnes Riigikohus. EML loodab, et Riigikogu muudab siiski ise seadust, et maksumaksjad ei peaks samuti vaidlusi uuesti läbima.