iconJuurdepääsetavus
Koolituse salvestus - Uued maksud tulekul – maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Soovin ligipääsu

Kodu tuleb vabastada maamaksust

Kodu tuleb vabastada maamaksust

Kopeeri viide

Eesti Omanike Keskliidu peasekretär Taavi Madiberk kirjutab Postimehes maamaksust ja Eesti Omanike Keskliidu aktsioonist maamaksuga seoses.

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt. Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim.

Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast omandimaksu tasemest. Maamaksu kogumise kulud moodustavad konservatiivsete kalkulatsioonide kohaselt üle viiendiku kogutavast maksusummast, kuid maksulaekumine on peaaegu sajaprotsendiline, sest erinevalt teistest varaliikidest pole kinnisvara võimalik maksukogujate eest peita. Maksude optimeerimise skeemid annavad märksa vähem mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ja see tagab stabiilse maksulaekumise.

Kuid erinevalt muudest varaliikidest ei anna kodu omamine (mitteomamine) lõviosal juhtudest usaldusväärset teavet inimeste sissetulekutest või maksevõimest. Kodu maksustamise puhul tuleb arvestada, et kodu pole vaid ruutmeetrihinnale taandatav kinnisvara, vaid eelkõige emotsionaalne väärtus. Just kindel kodu loob turvatunde ja eeldused inimese tasakaalustatud arenguks. Asjata ei öelda, et kodu on inimese kindlus.

Maamaks on riiklik maks, mis laekub kohaliku omavalitsuse (KOV) eelarvesse. Maamaksu arvestatakse, korrutades pindala maa maksustamishinnaga, mis peaks seaduse kohaselt vastama maa harilikule väärtusele, ning maamaksumääraga, mis võib olla vahemikus 0,1–2,5 protsenti. Maamaksumäära fikseerimise õigus ja kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Tallinnas on maamaksumäär 1,5 protsenti, paljudes valdades kehtib aga maksimaalmäär 2,5 protsenti.

Kaks protsenti kohalike omavalitsuse tuludest moodustab elamumaast saadav maksusumma. Sellest veel väiksema osa moodustab kodude aluse maa eest saadav maamaks, kuid arvestuslikult ei ole see suurem kui 200 miljonit krooni aastas. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/280408/esileht/arvamus/326773.php Loe ka: „EML: Avaldati tüüpkaebus maamaksuteadete vaidlustamiseks“