Jüri Ratase juhitava valitsuse muutlik meel on viimasel ajal mitmetele koalitsiooni kavatsustele uue suuna andnud. Nii on juba kahel korral juhtunud ka plaanitava sõiduautosid puudutava maksureformiga. Algselt kavatseti teatavasti hakata autodele kleebiseid lisama, seejärel muutus kavatsus numbrimärke puudutavaks ja viimased plaanid räägivad juba liiklusregistrisse kande tegemisest erakasutuse õiguse osas.

Kõige uuem muutunud nüanss puudutab aga kilovatipõhiselt erisoodustusmaksult kilogrammipõhisele üleminekut. Rahandusministeeriumi analüütikud võtsid arvesse huvigruppide kriitikat, milles pöörati tähelepanu vajadusele arvestada rohkem keskkõnnamõjude tegurit.

Kuna kilovatt ei ole ranges seoses keskkonnasäästlike põhimõtetega, siis otsustati üle minna kilogrammidele. Seejuures, maksubaas ei ole mitte auto tühimass, vaid juhi kaal kilogrammides. Maksu sisemine loogika ühtib valitsuse tervishoiupoliitika maksumeetmetega, mis näevad ette magusamaksu kehtestamist, turgutamaks tervislikke toitumisharjumusi. Samuti ühtib see spordikulude erisoodustusmaksust vabastamise kavaga.

Seni on huvigrupid juhtinud tähelepanu sellele, et kilovatid ei ole auto kasutamise väärtusega ega auto enda väärtusega kuigivõrd vältimatult seotud. Kui me aga kilovati asendame juhi massiga kilogrammides, siis kaotab see argument tähtsuse. Iga sõit, mille töötaja teeb isiklikes huvides tööandja sõiduautoga, mõrandab tervisemoraali ning tervislikke käitumismustreid, muutes sellega kasutuks tervise- ja tööministri pingutused rahva tervise suhkru- ja alkoholivabana hoidmisel ning füüsilise aktiivsuse suurendamisel. Töötaja, kes jalgsi liikumise asemel kasutab mootorsõidukeid, langeb mugavuse „vangi“ ning tervisesport asendub suurema tõenäosusega tugitooli aladega, mille puhul on spordijoogiks pigem lahja alkohoolne jook koos ebatervisliku ampstükiga kui mineraalvesi värske väheste kaloritega kurgiga.

Samuti ei ole saladus see, et auto kütusekulu on ranges seoses massiga, mida auto peab vedama. Kuna nüüdsest ühendatakse erisoodustuses nii eratarbimise maksustamine kui ka tervishoid, siis peeti paslikuks senine kilovati suhtes kehtestada plaanitud 1,3-ne koefitsient duubeldada (2,6). See võimaldab suunata tööandjaid pigem vältima erisoodustuse võimaldamist, eelistades sellele maksuvabasid spordikulusid. Valitsuse kinnitusel on arvestatud täiendavate kuludega, mis riigieelarvest tuleb kanda ametnike erisoodustusmaksude tasumiseks.

Kuna huvigrupid kinnitavad, et ettevõtjad peavad enda sissetulekud ise välja teenima ning raha ei tule lihtsalt riigieelarve ridadelt, siis eeldab valitsus, et erisoodustuste maht, erinevalt avalikust sektorist, erasektoris pigem väheneb. Peaminister õnnitles rahandusministrit toimeka meeskonnatöö puhul ning kinnitas, et probleeme saabki kõige efektiivsemalt just sel moel lahendada – lähenedes probleemile valest otsast. „Peaasi, et hambaarstid nii ei tee!“, lisas ta silma pilgutades. Uudist vahendas MaksuMaksja toimetus.