Juuni-juulikuu ajakiri käsitleb värskemaid maksuküsimusi puudutavaid kohtulahendeid.

Advokaadibüroo RASK OÜ advokaat Villy Lopman annab ülevaate kohtuasjast, kus probleemiks oli maksuhalduri teavitamine käibemaksu lisamisest kinnisvara võõrandamisel. Juhtum rõhutab taas seda, et kinnistutega seotud käibemaksu küsimused on vaid esmapilgul lihtsad. Tasub meelde jätta, et kinnisasjadega tehingute tegemisel tuleks alati küsida, kas käibemaksuga on ikka kõik korras ja kas tehingusse märgitud lahendus on detailideni läbi mõeldud, täpsemalt — kirjalik teavitus tuleb maksuhaldurile ära teha kindlasti enne käibe tekkimist. Advokaadibüroo MAQS vandeadvokaat Kaido Künnapas tutvustab lahendit, milles selgitatakse, kuidas tuleb sisustada töölepingu seaduses töölähetuse mõistet.

Kui töölähetust kasutati varem laialdaselt „maksuplaneerimise” vahendina, siis kohtupraktika ning maksuhalduri aktsioonid vähendasid lähetustasude maksuvaba maksmise väärkasutust märkimisväärselt. Hiljutine Riigikohtu lahend annab asjale aga jällegi veidike vastupidise tõuke, mis maksude kogumist just lihtsamaks ei pruugi teha. EML jurist Gaily Kuusik annab ülevaate kohtulahendist, mis puudutab töötukassa tagasinõudeõigust. Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks töötuskindlustuse seaduse sätted, mis ei andnud töötukassale valikuõigust, kas nõuda töötult talle makstud hüvitised ja antud toetused tagasi, kui inimene oli jätnud teatamata lühiajalisest töötamisest.

Piisas kas või ühepäevasest tööotsast kellegi asendajana, et kogu raha töötukassale tagasi maksta. Riigikohus leidis, et ametnikel peab olema õigus väikeste rikkumiste puhul sellist karmi karistust mitte määrata. Ajendatuna sellest, et 2014. aasta mais lõppes 10-aastane üleminekuperiood, mille käigus oli lubatud eluruumide üüri käibemaksuga maksustada, meenutavad EML juhatuse liikmed Lasse Lehis ja Martin Huberg käibemaksuseaduste arenguid selles vallas ning annavad nõuandeid, kuidas muutunud oludes käibemaksu õigesti arvestada.

Martin Huberg tutvustab ka 1. juulist rakenduva töötajate registriga seonduvat. Kuigi töötajate registreerimine ei tohiks iseenesest tööandjatele võõras teema olla, sest varemgi oli kohustus töötajaid haigekassas arvele võtta, on uus kord siiski palju laiema ulatusega, kuna Maksu- ja Tolliametis tuleb hakata registreerima ka isikuid, kellel ei teki ravikindlustuskaitset või kes töötavad suisa tasuta. Ajakirjas on ära toodud ka Riigikontrolli värske audit, milles leiti, et Riigikogu 1993.

aasta otsust moodustada Riiklik VEB Fond ei täidetud nõuetekohaselt. Ka ei ole säilinud dokumentide põhjal võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis välja hoiustajad, kelle nõuded kanti VEB-fondi ja kelle nõuete hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud. Toimetuse valikul avaldatud värskete artiklitega saab tutvuda EML kodulehel. Ülejäänud artiklid avaldatakse sealsamas aasta pärast ajakirja ilmumisest paberkandjal.