Suvine ajakiri vaatab, milliseid seadusi soovitakse tulevikus muuta ning mis moodi toimub nende seaduseelnõude arutelu.
Üheks kauaoodatud muudatuseks on maksuvaba tulu määra tõstmise. Kõik teavad, et seda määra pole ammu tõstetud, kõik saavad aru, et oleks aeg tõstma hakata… aga millal ja kui palju, see on endiselt saladus. Teiseks pikaajaliseks arutlusteemaks on korteriomandi- ja korteriühistu seaduse eelnõu, mis peaks plaanide kohaselt jõustuma 2018. aastal, kuid tekitab kirgi juba praegu.
EML juhatuse liige Lasse Lehis kirjutab probleemist, mis tingitud sellest, et MTA on pikki aastaid valesti aru saanud isiku välismaalt saadud palgatulu maksuvabastuse eeldustes ning jätnud Eestis maksustamata välismaiste tööandjate teenistuses olevad kaugsõiduautojuhid ja meremehed, kelle tulu ei olnud üheski riigis maksustatud. Nüüd on paljud isikud saanud MTA-lt nõude parandada 2011. ja 2012. aasta tuludeklaratsioone ning nad on abi saamiseks pöördunud isegi õiguskantsleri poole, kuid tulutult.
EML juhatuse liige Martin Huberg tutvustab Euroopa Kohtu otsust, mis puudutab käibemaksukohustuslaste registreerimise protseduuri Lätis. Kuna ka Eestis on üsna sarnased probleemid, siis võib selle otsuse valguses ennustada, et ka meie käibemaksuseadust ootab ees uuenduskuur. Samuti annab Martin Huberg ülevaate MTA ja Rahandusministeeriumi pingutustest, kuidas piirata aktsiisikaupade vedu üle idapiiri. Kuigi eelnõu sai valitsuselt heakskiidu ja on juba Riigikogu menetluses, on tekkivatest õiguslikest probleemidest ilma sisulise analüüsita mööda mindud.
Advokaadibüroo Casus advokaat Andi Tubin tõstatab küsimuse, kas äriühingu äriregistrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise korral on alati põhjendatud abinõu, ning toob välja Riigikohtu vastavasisulisi seisukohti. Oma teises artiklis kirjutab Andi Tubin, et kuigi maksuhaldur on asunud järjest rohkem tegema vastutusotsuseid, millega nõutakse äriühingu võlad sisse juhatuse liikmetelt, on ta sunnitud arvestama Riigikohtu praktikaga ning peab tegema juhatuse liikme vastutuselevõtmise otsuse enne äriühingu lõpetamist. Vastasel korral on vastutusotsus õigusvastane. Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik Kadri Palm käsitleb kitsaskohti maksukorralduse seaduse § 1361 rakendamisel, mis võimaldab maksuhalduril senisest lihtsamalt erandjuhul arestida maksumaksja vara enne maksuotsuse või vastutusotsuse tegemist.
Praegune olukord on viinud selleni, et olemuselt kiireloomuline menetlus võib mitmete vaieldavate õiguslike aspektide tõttu venida ebamõistlikult pikaks. Vaja oleks ka praktilisemaid juhiseid piirangu tähtaegsuse küsimuses, kuna omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive võib muutuda liiga intensiivseks. Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko telefon 626 4196, 53035 007 margit@maksumaksjad.ee