• Tegusam valitsus oleks esimesed kärped jooksvas eelarves juba ammuilma ära vormistanud.
• Koomiline on rahandusministri soov saada kärpekohtadeks ideid ja teavet avalikkuselt.
• Eelarve on vormistatud sedavõrd krüptiliselt, et sealt on raske selgeid kärpekohti välja tuua.

Praegu pole esimene kord, kui Eesti riik on eelarvega lõhkise küna ees ja midagi tuleb kiirelt ette võtta. Võrreldes varasemaga on aga muutunud filosoofia. Kui varem saadeti kõigepealt kärpekrokodill kulusid kokku tõmbama, siis nüüd tuli valitsus esmalt lagedale maksutõusudega, aga kärpimisega on pigem jokk: justkui ei oska, ei taha ega raatsi.