Kadi Heinsalu ja Merike Lees kirjutavad Äripäevas, et juhatuse liige töötab esimese kvartali ravikindlustuseta sõltumata sellest, kas ta sotsiaalmaksu maksab või mitte.

Tallinna ärimees sai äriühingu juhatuse liikmeks 2006. aasta novembris, kuid unustas haigekassale sellest teada anda. "Meie viga," tunnistas anonüümsust palunud mees. Aasta pärast oli vaja perearstile minna ja selgus, et ehkki ta oli korralikult sotsiaalmaksu maksnud, kindlustatust ei olnud.

Ta maksis siis ise visiiditasu ja andis kohe ennast haigekassas üles. Tänavu jaanuaris arsti juurde retsepti järele minnes lootis ta, et kindlustatus juba kehtib ja ka arst ei näinud, et ei kehtiks. Siiski helistas perearst paari päeva pärast, et kindlustatust veel pole ja tal paluti tasuda 27 krooni retsepti väljastamise eest. Ärimehe selgitusel hakkab tema kindlustatus kehtima alles 3.

märtsist 2008. Ta lisas, et riik peaks tagantjärele kindlustatuse tekitama juhul, kui on näha, et inimese eest on maksu tasutud. "Miks ei võiks riik firmale teada anda, et selle inimese eest tükk aega maksu tuleb, kuid tal kindlustatust pole?" küsis ta. "Meilt nõuab riik igasuguseid andmeid, kuid vastu ei anna suurt midagi." Maksu- ja nende deklareerimise pika tähtaja tõttu ei ole haigekassal võimalik juhatuse liikmete sotsiaalmaksu tasumist kontrollida varem, kui kahe ja poole kuu möödudes.

Töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate inimeste ning FIEde töötamist ja tasusaamist on võimalik kontrollida oluliselt kiiremini. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3879/rubr_artiklid_387902.html