Alanud aasta suursündmus on euro käibelevõtt ning värske ajakirjanumber kirjutabki kõigest sellega seonduvast.EML juhatuse liige Lasse Lehis annab ülevaate, kuidas on sujunud eurole üleminek Eestis, võrdleb seda teiste riikide kogemusega ning kirjeldab inimesi enim intrigeerinud küsimusi. Samuti toob lugejatele meeldetuletuseks kokkuvõtte euro kasutuselevõtu kõige olulisematest reeglitest, mida varasemad MaksuMaksja numbrid on pikemalt kajastanud. Selliste teemade hulgas on näiteks osa- või aktsiakapitali suuruse muutmine äriregistris, summaliste piirmäärade muutumine maksuseadustes, muudatused maksude deklareerimisel, arvete vormistamisel jne. Autor peatub pikemalt ka ühel rahavahetuse taustal päevakorrale ujunud maksuriskil, mis tekib olematu sularaha kajastamisest raamatupidamises.

MaksuMaksja pakub lisaks mitmesugust taustainfot ja statistikat euroala liikmete majandusnäitajate kohta, mille abil saab iga lugeja soovi korral oma eurohoiakut kindlustada või korrigeerida.

Ära on toodud ka väljavõte Vabariigi Valitsuse pressikonverentsist eurole ülemineku kohta ning arupärimisest Rahandusministeeriumile eurokalkulaatorite kohta.Finantsinspektsiooni jurist Olga Lavrova kirjutab pikemalt mitmesuguste ettemaksude käibemaksuga maksustamise probleemidest. Vaatluse alla tulevad näiteks kinkekaardid, piletid, vautšerid ja muud sarnased dokumendid, mis tõendavad ettemaksu tasumist, kuid mis võivad jääda kasutamata. Kas sel juhul, kui kauba võõrandamist või teenuse osutamist tegelikult aset ei leidnud, saaks ka riigile juba tasutud käibemaksu kuidagi tagasi arvestada? Kuna probleem ei ole aktuaalne mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopa Liidus, tutvustabki autor Euroopa Liidu tasemel välja pakutud lahendusvariante.Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu teeb lühikokkuvõtte keskuse tellitud uuringu „Oma pere ja riigi majandusolukorra hindamine elanike poolt ning perede säästu-ja laenukäitumise eesmärgid” tulemustest.

Selgub, et Eesti pered on oma toimetuleku muutuste hindamisel pigem negatiivselt meelestatud, samas positiivsemalt hinnatakse Eesti riigi majanduse arenguid.Advokaadibüroo Casus jurist Madis Uusorg tutvustab omal nahal läbielatud kohtuvaidlust Tallinna parkimiskorralduse üle. Artiklile on lisatud ka fotod, millelt on näha, kui palju erineva sisuga liiklusmärke peab üks autojuht korraga läbi töötama, et paari sekundi jooksul otsustada, kas vastavas kohas on konkreetsel ajahetkel parkimine lubatud või keelatud.Lisateave:MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berkotelefon 626 4196, 53035 007margit@maksumaksjad.ee