Ranno Tingas, Ernst & Young Baltic AS partner, kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et Riigikogu menetluses on käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille vastuvõtmisel tõuseb järgmisest aastast sõiduauto erisoodustuse hind 4000 kroonile. See on täpselt kahekordne maksutõus. Arvestades riigieelarve vajadusi, võiks ju nõustuda, et tööandja sõiduauto maksukoormus tõuseb lühikese etteteatamisajaga kaks korda. Kas see on aga mõistlik ja annab soovitud tulemuse?

Arutelud mitme suurettevõtte juhiga on kinnitanud, et riigile sellest maksumuudatusest tõenäoliselt lisaraha ei laeku.

Neil ettevõtteil on autosid mitmekümnest sajani ja ettevõtete juhid on veendunud, et kaks korda suuremaid makse ei hakka nad auto erisoodustuselt maksma. Otsitakse hoopis alternatiive - kas loobutakse tööautodest, hakatakse pidama sõidupäevikuid või leitakse muid võimalusi. Kui vähem kui kaks kuud enne uue aasta algust suurendatakse ühte kululiiki kaks korda, on loomulik, et ettevõtjad mõtlevad kohe kulude kontrollimisele - ka ettevõtteil on eelarve ja rasked ajad nagu riigil. Kui auto erisoodustuse hinna järsu tõstmise eesmärk on vähendada (töö)autode hulka, võib sellest muudatusest aru saada.

Eelnõu seletuskirja järgi on aga eesmärk maksustada tööautodega tehtud erasõite vastavalt nende tegelikule kulule. Seda eesmärki ei täida hinnaklassist sõltumata kõigi sõiduautode erisoodustuse hinna kahekordistamine. Mis võiks olla parem alternatiiv riigikogu menetluses olevale eelnõule? Soovitaksin jätta tavapärase tööauto erisoodustuse hinna praegusele tasemele.

Sel juhul võib eeldada, et paljud ettevõtjad jätkavad 2000 kroonilt erisoodustuse maksude maksmist ega ole sunnitud suurendama bürokraatiat, mis vähendaks niigi madalat tootlikkust. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4139/arv_kolumn_uus_413901.html