Tööandjate keskliit (www.employers.ee) annab oma pressiteates teada, et sel nädalal arutasid ettevõtlusorganisatsioonide juhid Riigikogu komisjonide esindajatega, kuidas saab ettevõtjate kaasamine seadusloome arengule kaasa aidata. Tööandjate keskliidu algatatud kohtumisel rõhutas keskliidu juhataja Tarmo Kriis, et ettevõtlusorganisatsioonide võimekust seadusloomes osaleda tuleks tõsta – lisada eelnõudele organisatsioonide koostatud majanduslike mõjude analüüs ja teha ettevõtjatele taoliste organisatsioonide rahastamisel maksusoodustusi.

„Eelnõude seletuskirjas esineb tihti küll formaalne lause: „erilisi mõjusid riigieelarvele ei kaasne“, kuid sageli on tegemata jäänud sisuline analüüs, kuidas kavandatav seadus majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda mõjutab,“ ütles Kriis. Tema sõnul võiks Riigikogu olla valitsusest tulevate seaduseelnõude osas nõudlikum ja mitte võtta menetlusse ettevõtlust puudutavat eelnõud, kui selle seletuskirjale pole lisatud majanduskeskkonna mõjude analüüsi. Uuringute kohaselt on praegu majandusmõjusid analüüsitud vähem kui kolmandikus Riigikokku jõudvatest seaduseelnõudest.

„Loomulikult ei saa valitsus vastavat analüüsi küsida üksikult ärimehelt, kuid selline võimekus on olemas ettevõtlusliitudel,“ märkis Kriis. Ettevõtlusorganisatsioonide esindajad kinnitasid valmisolekut seadusloomes osaleda, pakkudes seadusandjale pädevat ülevaadet oma sektoris toimuvast. Samuti on neil ettevõtjate hinnanguid koondavate analüüside tegemise kogemus. Samas vajavad liidud usaldusväärse majandusanalüüsi jaoks mõistlikku, vähemalt mõnenädalast etteteatamisaega.

Ettevõtjate esindajad rõhutasid, kuivõrd oluline on ettepanekutele tagasisidet saada – see näitab ettepaneku kvaliteeti ja tagab motivatsiooni edaspidigi ressursikulukaid analüüse ette võtta. Kriisi sõnul ei peaks riik vaatama ettevõtlusorganisatsioone kui üksnes kitsa huvi lobbygruppe, vaid kogu majanduse ja ühiskonna toimimisse panustajaid – näiteks eurole üleminekusse või uue töösuhteid reguleeriva seaduse väljatöötamisse. „Ettevõtjad on asjatundlikku nõu andnud ja koostööd teinud oma vahenditest, sealjuures langeb koormus ainult teatud osale ettevõtjatest, kes on koondunud liitudesse,” märkis Kriis. „Võiks mõelda, kuidas vastu tulla neile ettevõtjatele, kes on liitudesse koondunud – kuidas teha nende jaoks ettevõtlusorganisatsioonide finantseerimist lihtsamaks, soodustada liikmemaksude tasumist.” Tema sõnul võiks analüüsida, kas liikmemaksude osas saaks võrdses osas vähendada nende juriidilise isiku tulumaksukoormust.

Ettevõtjate kaasamise teemalisel kohtumisel 16. märtsil osales 6 Riigikogu alalise komisjoni ja 19 ettevõtlusorganisatsiooni esindajat. Arutelu toimus ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi raames. Kohtumise tulemusena sõnastatakse ja täiendatakse arutelu käigus sõelale jäänud põhimõtteid ja ettepanekuid, mis aitavad kaasa ettevõtteid kaasava seadusloome arengule.