Eesti Maksumaksjate Liit tegi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku töötuskindlustuse seaduse muutmiseks.

Töötukassa andmetel oli 2007. aasta I poolaastal töötajatelt ja tööandjatelt laekunud kokku 308 miljonit krooni töötuskindlustusmakseid, kuid hüvitistena maksti sama perioodil välja 75 miljonit krooni (lisaks 14 miljonit krooni sotsiaalmaksu). 2007. aasta I poolaasta lõpuks oli töötukassa varade maht 2,67 miljardit krooni.

EML on seisukohal, et maksumaksjate raha kogumine ja hoiustamine sellisel kujul tuleb lõpetada ning tööandjad ja töötajad tuleb 2008. aastal vabastada töötuskindlustusmaksete tasumisest. See muudatus aitaks veidi leevendada viimaste aastate kiirest palgatõusust ja üldisest hinnakasvust tööandjatele tekkinud ja 2008. aastal tekkivaid lisakulusid.

Teeme ettepaneku muuta töötuskindlustuse seaduse § 41 ning vähendada kindlustusmaksete alammäära nii et Vabariigi Valitsusel oleks võimalik kehtestada väiksemaid maksemäärasid kui 0,5% ja 0,25%. Täiendavalt teeme ettepaneku lisada seadusele rakendussäte, mille kohaselt 2008. aastal töötuskindlustusmakseid ei makstaks, kuid kindlustatutel säiliks hüvitise määramiseks vajalik staaž, kui nad on saanud seaduse kohaselt töötuskindlustusmaksetega maksustatavaid väljamakseid. Alternatiivina soovitame kaaluda sellist regulatsiooni, mille kohaselt hakataks töötuskindlustuse makse määrasid iga aasta kehtestama riigieelarves.

Sel juhul ei oleks töötuskindlustuse seaduses vaja üldse maksete alammära sätestada (ülemmäärade sätestamist tuleks õiguskindluse huvides jätkata). Lisaks teeme ettepaneku vaadata üle need töötuskindlustuse seaduse sätted, mis piiravad hüvitiste saamise õigust. Näiteks ei võimalda TkindlS § 15 töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise maksmist tööandjale, kelle juures töötab vähem kui 5 töötajat. EML on seisukohal, et see säte on ebaõiglane väikeettevõtjate suhtes.

Kui ei peeta õigeks hüvitiste maksmist väikestele tööandjatele, siis tuleks nad osaliselt vabastada tööandja töötuskindlustusmakse tasumisest. EML teeb ka ettepaneku kaotada ära TkindlS § 6 lg 2 punktides 1 ja 3 toodud piirangud töötuskindlustushüvitise saamisele. Paljudel juhtudel avaldab töötaja ise soovi töölt lahkumiseks, kui töö jätkamine ei ole enam võimalik. Seadus ei tohiks diskrimineerida neid töötajaid, kes soovivad vältida konflikte ja vaidlusi tööandjaga.

Samuti peaks seaduse tekstis sisalduvad viited arvestama nende töötajatega, kes töötasid välismaal ja kelle töösuhet ei reguleerinud Eesti õigus. Samuti soovitame vabastada tööandja töötuskindlustusmakse tasumisest riik ja omavalitsusüksused, kuna nende suhtes on pankrotimenetlus välistatud ning koondamise puhul makstavaid hüvitisi on võimalik tasuda eelarvevahenditest. Alternatiivina võiks kaaluda ka maksetest vabastamist esialgu ainult avalikus teenistuses olevate teenistujate tasudelt ning säilitada maksekohustus töölepingulisest suhtest tulenevatest tasudest. Teadaolevalt ei ole lähemas tulevikus ka ette näha avaliku sektori töötajate massilisi koondamisi, pigem vastupidi.

Seega kujutab riigi ja omavalitsuste maksukohustus praegusel kujul pigem niigi suures ülejäägis oleva töötuskindlustuse eelarve täiendavat doteerimist riigi ja omavalitsuste eelarvetest. EML arvates saaks riik seda raha paremini kasutada mõneks muuks otstarbeks, nt suunata stabiliseerimisreservi või pensionikindlustusse. Tööandja töötuskindlustusmaksete alt tuleks välistada ka võlaõiguslike lepingute alusel makstavad teenustasud, sest võlaõigusliku lepingu lõpetamise või tööandja pankroti korral ei ole teenuse osutajale hüvitisi ette nähtud. EML on seisukohal, et sundkindlustuse põhimõttest tulenevalt ei ole lubatud kindlustusmakse kogumine sellistelt tasudelt, millega ei kaasne hiljem hüvitise saamise õigust.

Taoline maksete kogumine oleks vastuolus põhiseadusega. Loe ka EML 10.08.2007. a pressiteadet: „Töötukassasse on kogutud mõttetult palju maksumaksjate raha“