Äripäev avaldas 23.01.06 ettevõtluskonsultant O. Kärsna artikli „Firma ainuomanikku ei saa kohustada endale aasta sees juhatamise tasu maksma“.Vt eelmist uudist.

Oleme seisukohal, et nimetatud artiklis esitatud seisukohad on vaieldavad ning EML palub alati kaaluda ettevõtjatel ajakirjanduses avaldatavate seisukohtade rakendamisel nende õigsust. Artiklis arutleb autor küsimuse üle, kas äriühingu osaluse omanikule, kes on ka juhatuse liige (juhataja), makstavaid kasumieraldisi on võimalik osaliselt ümber kvalifitseerida palgatuluks tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 tähenduses.Kuna artikkel on avaldatud Äripäevas, mitte erialaajakirjanduses, siis ei pea me vajalikuks juhtida tähelepanu kõigile terminoloogilistele ebatäpsustele. Tuletame vaid meelde, et Eesti õiguskorras ei tunta isikute omanikke.

Orjanduslikus ühiskonnas kuulusid orjad (keda käsitleti asjadena) pidajale. Kaasaegne ühiskondlik kord selliseid omandisuhteid ei tunnusta. Seda ka mitte juriidiliste isikute puhul. Nii näeb asjaõigusseadus (§ 6 lg 2) ette, et juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele.

Seega, aktsiaseltsi ainuaktsionär ei ole AS omanik, talle kuulub vaid aktsiakapital, mis annab talle võimaluse osaleda äriühingu juhtimises ning õiguse otsustada dividendi maksmise üle ja saada siis kasumit. Artiklis asutakse seisukohale, et „Dividendi tulumaks on ju suurem kui palgalt makstav, ja kui räägime ainuomanikust, on ka firma poolt äramakstav dividendi tulumaks tema raha!“ EML-ile teadaolevalt sätestab TuMS § 4 tulumaksumäära nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele ühesugusena. Erinev on vaid maksu arvutamise meetod – füüsilise isiku tulumaks arvutatakse brutosummalt ja juriidilise isiku tulumaks netosummalt. Maksumäär on aga sama.

Autoril on õigus, kui ta väidab, et ükski seadus ei kohusta äriühingu juhatuse liiget omale töö tegemise eest tasu määrama ja maksma. Samas autor eksib, kui ta väidab, et kehtiv õigus ei võimalda dividenditulu kvalifitseerimist palgatuluna. EML-ile teadaolevalt on maksukorralduse seaduses selline säte, mis võimaldab maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud jätta tähelepanuta ning maksustada tehingu tegelik majanduslik sisu (MKS § 84).Seega on täiesti võimalik selline olukord, kus äriühingu ainuosanikule makstav kasumieraldis (dividend) kvalifitseeritakse mingis osas palgatuluks (TuMS § 13 tähenduses). Põhjendus on lihtne – dividend on passiivse tulu vorm, tegemist on kapitalituluga.

Dividendi suurus peab sõltuma sissemakstud kapitali suurusest, mitte osaniku tegevusest äriühingu juhtimisel. Juhtorgani liikme tegevusest tekkiv tulu on aktiivne tulu, mis maksustatakse palgatulu sätete alusel.Kui osaühingu osanik tegutseb aktiivselt osaühingu juhtimises ning tema töö tulemusena tekib osaühingul kasum, mille osanik võtab välja dividendidena, siis on olemas võimalus lugeda maksumaksja käitumist maksudest kõrvahoidumiseks, ning kvalifitseerida osa kasumieraldisest palgatuluks ning vastavalt sellele määrata ka tasumisele kuuluvad maksud. Selline tulude ümberkvalifitseerimine on vajalik, et seada isikud võrdsesse olukorda. Sama säte (MKS § 84) võimaldab ka näiteks fiktiivselt registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu kvalifitseerida palgatuluks, kui isiku tegevus oma sisult ei vasta iseseisva majandustegevuse tunnustele.

EML liikmetel soovitame kontakteeruda meie juristidega, et arutada võimalikke riske, mis võivad tekkida artiklis antud soovituste täitmisest. EML