Eesti Maksumaksjate Liit saatis neljapäeval Riigikogule oma seisukohad ja ettepanekud töövõimereformi kohta. EML arvates tuleks mõningaid nüansse oluliselt muuta, et reform ka sisuliselt toimiks.

EML kiri Riigikogule: Ettepanekud seaduseelnõu 678 SE muutmiseks Riigikogu menetluses on töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE). Seoses kavandatava refor­miga soovime teha järgmised ettepanekud. 1.

Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuuludes nii-öelda kaudse riigihalduse süsteemi. Kavandatava reformi tulemusena antakse töötukassale täidesaatva võimu funktsioone, mida meie hinnangul saab täita üksnes valitsusasutus seal töötavate ametnike kaudu. Seega võib tõusetuda küsimus töötukassa tegevuse kooskõlast põhiseadusega. Palume läbi viia õiguslik analüüs ning kaaluda võimalust reorganiseerida töötukassa valitsusasutuseks.

Arvestades asjaolu, et töötuskindlustusmaksete määrade kehtestamine toimub nüüd 4-aastase tsükliga, on Töötukassa nõukogu kaotanud oma kõige olulisema otsustuspädevuse ning selle tulemusena on nõukogu praegusel kujul muutunud tseremoniaalseks organiks, mis praktikas ei suuda täita klassikalise järelevalveorgani funktsioone. De facto toimib töötukassa valitsusasutusena juba alates 2009. aastast, mil toimus ühinemine Tööturuametiga.[1] 2. Alates töötuskindlustuse seaduse kehtimahakkamisest on töötukassale lisatud mitmeid uusi ülesandeid ning eelnõu lisab neid veelgi.

Selle tulemusena on töötuskindlustus kaugenenud väga palju sellest algsest eesmärgist, milleks töötukassa loodi ja töötuskindlustusmakse kehtestati. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel. Seetõttu leiame, et töötuskindlustusmak­sed iseseisva sundkindlustuse makse liigina on kaotanud oma mõtte ja otstarbe ning ainult killustab ja hägustab Eesti maksusüsteemi. Teeme ettepaneku kaotada töötuskindlustusmaksed ning tõsta vastavalt tulumaksu või sotsiaalmaksu määra.

See annaks ka töötajatele ja tööandjatele ausama pildi Eesti tööjõu tegeli­kust maksukoormusest. 3. Leiame, et tööandjatele, kes soovivad rakendada tööle puuetega inimesi, tuleb anda oluliselt suuremaid majanduslikke eeliseid, mis tõepoolest motiveeriksid osalise töövõimega inimeste rakendamist ning kompenseeriksid kõik sellega kaasnevad lisakulud. Võiks kaaluda näiteks eeliste andmist riigihankemenetluses, samuti märkimisväärseid tulumaksu või sotsiaalmaksu soodustusi.

4. Teedrajavaks märgiks oleks meie arvates see, kui kõik reformi käigus loodavad uued ametikohad Töötukassas täidetakse eranditult vaid puuetega inimeste poolt. Kõne alla võiks tulla nii kaugtöö rakendamine kui osaline töökoormus. Kui see tõesti nii sünniks, usuks ka reformi siht­grupp, et reformi tehakse tõesti nende jaoks, mitte kõrgepalgaliste ametnike jaoks.

Kes veel tun­neks puudega inimese muresid ja vajadusi paremini kui teine puudega inimene. Kui Töötukassas selline projekt õnnestuks, julgustaks see ka teisi tööandjaid eeskuju järgima. [1] Igaks juhuks märgime, et kui tõepoolest ümberkujundamiseks läheb, siis seekord palun lisada ka vajalikud üleminekusätted, mis välistaksid avalikku teenistusse üleläinud töötajatele töölepingu lõpetamisel koondamishüvitiste maksmise (nii nagu seda tehti Tööturuameti ametnike „koondamisel“ 2009. aastal).