iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Esitan tellimuse

EML ettepanekud ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks

EML ettepanekud ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks

Kopeeri viide
Rubriik: EML

Maksumaksjate Liit esitas 1.12.2015. a Rahandusministeeriumile "nullbürokraatia programmi" raames ettepanekud ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks:

1. Kaotada ära isikliku sõiduauto hüvitise ülempiir (335 eurot) sõitude arvestuse pidamise korral ning taastada enne 01.09.2014 kehtinud võimalus maksta hüvitist ilma sõitude arvestust pidamata (tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2).2. Kaotada kohustus deklareerida töötajatele aasta jooksul välja makstud isikliku sõiduauto hüvitised (vorm INF 14). Kehtestada kohustus deklareerida ja maksustada piirmäära ületav hüvitise osa palgatuluna TSD lisas 1.3. Kaotada ära „Kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklaratsioon“ (vorm INF 9). See vorm dubleerib MTÜ-de ja SA-de majandusaasta aruande osi, ning põhjustab lisatööd, kuna vorm INF 9 tuleb täita kassapõhiselt.

Kuna vormil toodud andmed ei ole maksukohustuse aluseks, puudub vajadus sellise vormi järele. Kassapõhiselt tuleb deklareerida saadud annetused (INF 4), sest nende andmete alusel kantakse andmed eeltäidetud tuludeklaratsioonidesse. Annetuste kulutamise aeg ei mõjuta annetuse maksuvabastust ei füüsilise ega juriidilise isiku puhul.4. Kaotada eraldi vormina INF 1 ning selle asemel võimaldada dividendi saajate nimesid deklareerida vormi TSD lisal 1. Sel juhul on lihtsam deklareerida neid isikuid, kes saavad lisaks dividendile ka muid väljamakseid.

Samuti on lihtsam kopeerida eelmiste kuude andmeid, kui dividende makstakse mitmes osas.5. Muuta rahandusministri 31.12.2003 määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ § 6 lõikeid 3 ja 4 selliselt, et töövõimetuspensionäri tööandja ei peaks iga kuu esitama Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotlust ning asendada see võimalusega deklareerida vastav ülekanne vormi TSD lisas 1 (näiteks tööandja täidab eraldi lahtri riigipoolse sotsiaalmaksu osa kohta ning need andmed koondatakse ja edastatakse SKA-le).6. Tunnistada kehtetuks 01.11.2014 jõustunud käibemaksuseaduse § 27 täiendused käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF) kohta.7. Laiendada lihtsustatud arve kasutamise võimalusi (käibemaksuseaduse § 37 lg 9), lubades kõiki kuni 100 euro suuruseid arveid väljastada lihtsustatult. Ostja nime ja aadressi kirjutamine väikestele arvetele on tarbetu lisakoormus jaekaubanduses. Samuti kaoksid muudatuse tulemusena ära vaidlused, kas ja millal võib ostja oma nime ja aadressi ise arvele kirjutada või mis juhtub, kui müüja esindaja kirjutab vastavad andmed ainult ostjale antud eksemplarile (või volitab ostjat seda ise tegema) ning enda eksemplaril ostja nime ja aadressi ei säilita.8. Lubada väikese käibega ettevõtjatel ning hooajaliselt tegutsevatel ettevõtjatel soovi korral kasutada käibemaksukohustuse deklareerimisel ja täitmisel kalendrikuust pikemat maksustamisperioodi (käibemaksuseaduse § 27 lg 4).9. Muuta kassapõhise käibemaksuarvestuse reegleid nii, et maksukohustus tekib alles kauba või teenuse eest raha saamisel sõltumata perioodi pikkusest (st kaotada ära kahe kuu piirang, käibemaksuseaduse § 44 lõige 5 ja lõike 11 punkt 5).

Kassapõhise arvestuse eesmärk on tulla vastu väikeettevõtjatele, kellel ei ole piisavalt vaba raha, et maksta riigile käibemaksu, mida ei ole ostjalt veel kätte saadud. 10. Taotleda Euroopa Liidult erand, mis lubaks käibemaksukohustuslaseks registreerimise künnist tõsta 50 000 euroni (käibemaksuseaduse § 19 lg 1).11. Algatada (või toetada) käibemaksudirektiivi muudatust, mis lihtsustaks nn MOSS erikorra rakendamist ja kehtestaks käibekünnise, millest väiksema käibe korral ei oleks kohustust maksta käibemaksu eratarbija asukohariigile. 2015.

aastal käivitunud kord on tekitanud tõsiseid probleeme väikeettevõtjatele. Näiteks Eesti ettevõtja, kelle aastakäive jääb alla 16 000 euro ja kes ei ole seetõttu Eestis käibemaksukohustuslane, ei saa osutada elektroonilisel teel teenuseid teiste liikmesriikide elanikele, sest mistahes väikese käibe korral tekib registreerimiskohustus vastavas liikmesriigis. Kergem ei ole ka maksukohustuslastel, kes peavad erikorda rakendama ja välisriigi käibemaksu arvestama ka siis, kui konkreetses välisriigis on vaid mõni üksik klient, kes tarbib väikeses summas teenuseid (näiteks ostab ühe e-raamatu või soovib lugeda ühte artiklit).Vaata kirja siit.