Praegune õppeaasta on ajalooline, sest algas eestikeelsele õppele üleminek lasteaedades, esimestes ja neljandates klassides. See on toonud olukorra, kus osas klassides on muukeelseid enamik. Kuidas tunnevad end reformi keskel lapsed, kelle emakeel on eesti keel?

1. septembril alustasid kõik lasteaiad ning üldhariduskoolide esimesed ja neljandad klassid oma õppetööd eesti keeles. Järkjärguline üleminek täielikult eestikeelsele õppele peaks lõpule jõudma 2030. aastal.

Pika kogemusega kasvatusteadlane Tiiu Kuurme, kes on olnud kogu üleminekuprotsessiga lähedalt kursis, ütleb, et tema on sellisel kujul eestikeelsele õppele ülemineku suhtes kriitiline. „Kui see protsess kulgeks viisil, et tasapisi lähevad eesti keelele üle endised vene koolid, s.t nüüdsed üleminekukoolid, ja jõutakse ette valmistada õpetajad, toimuks lõimumine loomulikul viisil. Praegu pole kaitstud ei eesti kool ega eesti lapsed,“ on teadlane nördinud.

Oma lapse hariduse pärast on tugevalt mures Marika. Tema tütar Liisi alustas sügisel ühe Lasnamäe eestikeelse kooli esimeses klassis. Ema imestus oli suur, kui selgus, et klassi 24 õpilasest vaid kahe lapse emakeel on eesti keel. „Neist üheteistkümnel oli sügisel eesti keele oskus olematu,“ imestab Marika.

Loe lähemalt:
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120352139/eestikeelsele-oppele-uleminek-kus-koolidel-puuduvad-piirangud-kui-palju-voib-klassis-olla-muukeelseid-lapsi-mida-see-eesti-lastele-tahendab