Piret Reiljan kirjutab Äripäevas, et Eesti riigil seisab mitmesugustes reservides üle poolesaja miljardi krooni, mille tootlus jääb aastaid alla kohalikule inflatsioonile. Punase laterna rollis sörgib töötukassa, kes teenis oma ligi 3 miljardi krooni investeerimisest tulu vaid 2 miljonit krooni - 0,1 protsenti.

Arvestades Eesti inflatsiooni ja välishaldurile makstud portfelli halduskulusid, sulas 2,6 miljardist töötukassa varast aastaga 170 miljonit krooni. "Huvitav, millised need nüüdisaegsed investeerimispõhimõtted on? Kui maailmas oleks keegi, kes suudaks igal aastal ilma riskimata teenida suurt tulu, poleks maailmas ühtegi panka, sest kõik hoiaksid oma raha selle varahalduri juures," vastas töötukassa finantsnõunik Ago Lauri küsimusele, kas ehk annaks investeerimispõhimõtteid parema tootlikkuse saavutamiseks nüüdisajastada.

Töötukassa nõukogu esimehe ja sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on mulluses töötukassa investeeringute olematus tootluses süüdi üldine ebakindlus maailma finantsurgudel. "Investeeringutelt kasumi teenimine on oluline vaid niivõrd, kui see peab pikemas perspektiivis katma töötukassa tegevuskulud," ei teinud minister nulltootlusest probleemi. Maripuu sõnul on investeeringute tootlus teemaks igas kvartalis seoses majandustegevuse ülevaatega. "Investeerimispõhimõtete muutmise vajadust arutame selle aasta alguses," märkis ta.

Kui varem tegeles töötukassa reservi paigutamisega töötukassa ise, siis 2006. aasta keskel anti investeerimisportfell hallata välishalduritele ABN AMRO pangas. Mullu maksti 0-protsendise tootluse eest AMRO-le 1,5 miljonit krooni. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3858/uud_uudidx_385801.html Loe ka Äripäeva juhtkirja: Töötu rahal pole paslik töötada?: http://www.aripaev.ee/3858/arv_juhtkiri.html