AS Deloitte Advisory maksuosakonna vanemkonsultant Ivo Vanasaun kirjutab Äripäevas uuest aastast suurenevast kontrollist äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate ning nendega seotud isikute vahel toimunud tehingute üle.

Nimetatud reeglid kehtestati Eestis aastal 2000, kuid seni need maksuhalduri poolt laiemat kasutust leidnud ei ole. Nüüd kavatseb riik nende täitmist senisest rohkem kontrollima hakata, sealhulgas ka Eesti-siseseid tehinguid. Tulemas on uus ja põhjalikum rahandusministri määrus, mis jõustub 1. jaanuaril.

Siirdehindade kontrolliks vajalikud kontrollküsimused lisanduvad uuest aastast ka maksudeklaratsiooni TSD-peavormile, muudatus on juba Riigi Teatajas avaldatud. Kuna kaupadel ja teenustel enamasti "ühte õiget" turuhinda ei ole, siis tehakse igal konkreetsel juhul kindlaks sobivaim(ad) meetod(id), mille(de) abil arvutatakse välja vahemik, kuhu seotud isikuga tehtud tehingu hind jääma peab. See annab ettevõtjale mänguruumi ning ta saab tehingu hinna määrata ka selliselt, et hind jääb aktsepteeritava vahemiku ühe või teise piiri lähedusse. Kontsernisisese kulude jagamise kokkuleppe korral arvutatakse igale äriühingule langeva kulu osakaal sobiva näitaja (käive, töötajate arv, toodangu maht vms) alusel ning seal on ettevõtja mänguruum väiksem.

Määrusega sisseviidav dokumenteerimise nõue teeb ühelt poolt küll maksuhalduri töö kergemaks ja aitab siirdehinna turuväärtusega vastavust kontrollida, kuid samas aitab ka ettevõtjal oma positsiooni kaitsta. Seejuures peavad suurettevõtjad oma tegevuse dokumenteerima põhjalikumalt, omades ühte dokumendikausta kogu kontserni ja teist konkreetse äriühingu kohta. Nende dokumendikaustad on küllaltki mahukad, sisaldades äritegevuse, omandisuhete, tehingute ja hinnapoliitika kirjeldusi. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3375/rubr_artiklid_337508.html