Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkoki sõnul süveneb Eestis inimeste sissetulekute erinevus pealinna ja ülejäänud piirkondade vahel.

«Eesti paistab OECD riikide taustal silma jätkuvalt suurte piirkondadevaheliste erinevuste poolest sisemajanduse kogutoodangus (SKP) elaniku kohta, kuid pärast kõrgtaseme saavutamist 2010. aasta paiku on näitaja viimastel aastatel stabiliseerunud mõnevõrra madalamal tasemel,» ütles Ristkok.

Eesti on sealjuures üks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riike, kus rahvaarvu kasv on viimasel paaril aastakümnel koondunud kõige jõulisemalt suurematesse linnapiirkondesse. Põllumajandussektoris on tööhõive Eestis püsivas languses ning teenuste valdkonnas jätkuvalt tõusutrendis. Tööjõu tootlikkuse erinevused piirkondade vahel aga vähenevad. Aegruumiline ligipääsetavus teenustele, näiteks kolmanda taseme hariduse ja tervishoiu asutustele, on Eestis hinnatud aga üheks kehvemaks OECD riikide hulgas.