iconJuurdepääsetavus
Tartus ja Tallinnas - Uued maksud tulekul: maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreerima

Bojaarikultuur ja teadmispõhine Eesti

Bojaarikultuur ja teadmispõhine Eesti

Kopeeri viide

Tiiu Kuurme, kasvatusteaduste doktor, kirjutab Postimehe arvamusküljel Riigikogu liikme kuluhüvitise teemal. Eesti Riigikogu eri koosseisude poolt rahvale varutud halvad üllatused on ühte nägu – ringikäimine rahva rahaga enese kasuks viisidel, mis ületab enamiku taluvuspiiri.

Ei tea nimetada ühtegi inimest, kes oleks läinud valimiskasti juurde selleks, et anda 101-le eneste seast mandaat bojaarikultuuri mõõdutundetuks viljelemiseks. See aga tundub olevat riigikogulase mandaati sisse kirjutatud. Siit pisut edasi mõeldes ei näe ka põhjust, miks peaks seesugust süsteemi nimetama demokraatlikuks.

Rahva taluvuslävel mängimine on sport või hasart, millel pole mängija jaoks piire ega tagajärgi. Kodanikul pole nimelt muud Eestit, kuhu õigluse otsingutel ära minna. Tal tuleb leppida. Põhiseadus (kuidas küll selline vastu võeti?

kuidas küll selline kehtib?) ei nõua saadikult mingit vastutust, ei võimalda eetiliselt eksinuid tagasi kutsuda, ei kohusta huvituma oma tegevuse/tegevusetuse tagajärgedest. Riikluse alused põhiseadusena on paika pandud sellisena, et ainus, millele «kõrgeima võimu kandjal» jääb loota, on otsustajate eetika. Elu aga näitab järjest, et see on liivale rajatud lootus. Tahaks avalikkuse ees kõrvutada maagilist 12 000 krooni – seda tahtis riigikogulane enesele kinkida kui lisatulu oma raske töö eest – kõrghariduses tegutseja rahaliste realiteetidega.

Riigikogulased ja nende hästi nuumatud sõbrad võtavad tihti pajatada teadmispõhisest Eestist ja haridusest kui ülimast prioriteedist. Doktorikraadiga dotsendi miinimumpalk ühes avalik-õiguslikus ülikoolis on 10 500 krooni. Sellesama palgaga otsis Tartu haljastustrust hiljuti haljastajat. Lektoritel, kellest samuti osa doktorikraadiga, on tasu veelgi väiksem.

Ehk hariduses ja teaduses kõrgeima professionaalsuse tunnistuse, doktorikraadi saanute töö hind meie ülima prioriteedi nimel on tublisti väiksem kui riigikogulasele boonusena kulutamiseks antav raha. Palgast võetakse teadupärast ka maksud maha. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/130607/esileht/arvamus/265967_1.php Loe ka: „Riigikogu kuluhüvitiste teema ajakirjanduses“ Loe ka: „Riigikogu kuluhüvitiste teema kajastus raadios ja teles“ Loe EML pressiteadet: „Kavandatav Riigikogu liikmete uus kuluhüvitiste kord tuleb laiendada kõikidele maksumaksjatele“ Vaata EML pöördumist Riigikogu poole