Uus majandusaasta aruande esitamise kord on kütnud kirgi – leidub nii tuliseid poolehoidjaid kui ägedaid kriitikuid, kuid üsna domineeriv on arvamus, et mõistlik oleks olnud kehtestada uue korra rakendamisel üleminekuperiood. Teatud mööndustega see üleminekuperiood nüüd lõpuks ka kehtestati. PKF Estonia vandeaudiitor Rein Ruusalu kirjutab, et elektroonilisele finantsaruandlusele üleminekuga tegi Eesti pisikese sammukese edasi e-riigi osas, kuid suure sammu tagasi finantsaruandluse filosoofia osas. Ta loetleb taksonoomia peamised puudujäägid ning pakub välja ka lahendusi.

Notarite Koja tegevdirektor Eve Strang tutvustab võimalusi notari abil majandusaasta aruannet esitada ning juhib tähelepanu ka asjaoludele, mida tasub aruande notari kaudu esitamisel silmas pidada. Lisaks saab lugeja tutvuda kimbukese ajakirjanduses ja netifoorumites postitatud mõtteavaldustega.

Käibemaksuseaduse § 29 lõige 7 annab kauba või teenuse müüjale õiguse vähendada varem deklareeritud käibemaksu kohustust ja ostja kohustust vähendada varem deklareeritud sisendkäibemaksu, kui müüja tühistab arve või esitab kreeditarve. EML palus Rahandusministeeriumi spetsialistidel tutvustada seda müstilist kreeditarvet – millal seda võib esitada, peab esitama, ei tohi esitada jne. EML juhatuse liige Lasse Lehis juhib oma kommentaaris tähelepanu sellele, et tänu lünkadele seaduses on maksumaksjatele tegelikult antud õigus ise otsustada, kuidas oma maksukohustust vähendada.

Teadus- ja arendustegevus on oluline innovatsiooni ja pikaajalise majanduskasvu seisukohast. Praxise analüütik Risto Kaarna ja KPMG Baltics AS maksunõustaja Liina Mauring toovad välja, et selle valdkonna investeeringud Eestis moodustavad märkimisväärselt pisema osa SKT-st kui naaberriikides või kui seda on Euroopa Liidu keskmine. Teadus- ja arendustegevuse toetuseks on võimalik rakendada erinevaid maksusoodustusi nii käibemaksu, äriühingu tulumaksu kui ka tööjõumaksude osas. Autorid märgivad, et arenenud maailmas on vähe riike, kus selliseid maksusoodustusi ei ole, ning veel vähem on riike, kus pole kavas neid ka kasutusele võtta.

MaksuMaksja avab uue rubriigi, milles tuuakse lugejateni uudiseid Euroopa Komisjonis liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlustest tulumaksumaksu valdkonnas. Mitmegi rikkumismenetluse puhul võib sarnaseid asjaolusid leida Eesti seadustes, mistõttu võib teiste liikmesriikide vastu algatatud menetluste lõpptulemusel olla mõju ka Eesti maksusüsteemi edasikujunemisele. AS PricewaterhouseCoopers maksukonsultant ja EML juhatuse liige Erki Uustalu annabki ülevaate koos omapoolsete kommentaaridega märtsis 2010 komisjoni avaldatud pressiteadete põhjal lühiülevaate liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlustest. MaksuMaksja jätkab ka müügimaksu teemaliste uudiste avaldamist.

Aprillis võttis Tallinna linnavolikogu vastu määruse, millega sisuliselt kehtestati müügimaksu määrus uues redaktsioonis. EML juhatuse liige Lasse Lehis nendib, et Tallinna ponnistused ei muuda maksustamisreegleid selgemaks, vaid kohati veelgi segasemaks. Müügimaksu kui sellist ei olegi paraku võimalik normaalselt kehtestada ega rakendada, sest kohalike maksude seaduses antud piirid lihtsalt ei võimalda seda. Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko telefon 626 4196, 53035 007 margit@maksumaksjad.ee