Malle Salupere, Eesti Vasakpartei aseesimees, kirjutab Postimehe arvamusküljel, et Postimees avaldas 5. juulil pea- ning rahandusministri kommentaarid ja 6. juulil andmed maksualanduste ja aktsiisitõusude oodatavast mõjust leibkondade sissetulekutele lähiaastail.

Lugejatele jäi segaseks, miks rahakottidega pildil kõige vaesemate, keskmiste ja kõige rikkamate inimeste liitmine andis kokku 416 000 ja kuhu kadus 2/3 elanikkonnast. Enne valimisi arvasin, et küllap peaminister ise majandust jagab, aga peab rahvast alaarenenuks.

Nüüd selgub, et uljad lubadused tulenesid täielikust võhiklikkusest. Nii saigi võimalikuks peibutav loosung jõuda 15 aastaga viie rikkaima Euroopa riigi hulka. RE reklaamitaval tulumaksukettal algasid palgamäärad 5000 kroonist. Tõepoolest, kui elimineerida vähem teeniv lumpen (Langi lemmiktermin), kes moodustab ligi poole elanikkonnast, oleks utoopia vahest teostatav.

Statistikas peetakse leibkondade arvestust kümnendikkude ehk detsiilide kaupa (igas võrdselt ca 58 000 leibkonda), mille tulusid ja kulusid arvestatakse ühe leibkonnaliikme kohta kuus. Inimeste arv detsiilis erineb. Kui näiteks viielapselise koduse emaga pere isa saab kätte 10 000 krooni, siis tuleb tema palk ja muud laekumised jagada seitsmele. Parimal juhul mahub see pere II sissetulekudetsiili, keskmise netosissetulekuga kuus ühe pereliikme kohta 2006.

aastal 2228 krooni. Sama sissetulekuga üksikisik kuuluks aga eliitdetsiili – keskmine 12 017 krooni. Selle eeskätt rikaste ja ilusate või üheliikmeliste leibkondade sissetulekud per capita ületavad eelmise, IX kümnendiku omi (6800 krooni) ligi kaks korda, esimese detsiili laste- ja vanurirohkeid leibkondi aga kümme korda – need peavad toime tulema 1319 krooniga, millest pensionid ja lapsetoetused moodustavad üle poole ehk 682 krooni. Samas oli arvestuslik elatusmiinimum 2006.

aastal 2081 krooni ja toidukorv 888 krooni. Esimeses leibkondade detsiilis, seega süvavaesuses kasvab veerand kõigist Eesti lastest, kokku kahes alumises detsiilis üle kolmandiku, kahes rikkamas naudib elu vaevalt üks kümnendik lastest. Et detsiilide ehk kümnendikkude sissetulekud erinevad Eestis kümme korda, on vähem piinlik liita kaks detsiili ja rääkida kvintiilide ehk viiendikkude erinevustest, mis meil on ikkagi 5,9-kordne. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/160707/esileht/arvamus/272431.php