Täna kolmandat korda toimunud ümarlaual „Aktsiisikaubad ja salaturg“ arutleti, kuidas planeeritavate alkoholi ja tubaka aktsiisitõusude foonil takistada salakaubanduse vohamist. Eesti Maksumaksjate Liidu korraldatud ümarlaud toimus Riigikogu rahanduskomisjoni avatud istungiraames.

Varimajanduse vähenemisele on kindlasti kaasa aidanud Venemaaga piiriülese kaubanduse reeglistiku muutmine, mis on kaasa toonud piiriületajate arvulise languse ja illegaalse kütuse-, alkoholi- ja tubakaturu vähenemise Eestis. Hoolimata salaturu senisest vähenemisest jäi Konjunktuuriinstituudi arvutuste järgi eelmisel aastal riigieelarvesse laekumata ligi 230 miljonit eurot makse ainuüksi illegaalse alkoholi- ja tubakaturu ning ümbrikupalkade tõttu,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.„Probleeme, mille üle ümarlaual arutleda, oli küllaga, näiteks oli elav diskussioon aktsiisipoliitika rollist salakaubanduse leviku tõkestamisel või soodustamisel, mh arutati ka järskude ja suurte aktsiisitõusude negatiivset mõju. Uue probleemina kerkisid esile nikotiini sisaldavad e-sigarettide täitevedelikud, mis on Eesti tarbijate seas kiiresti levinud.

Nikotiiniga täitevedelikke ei ole lubatud Eestis müüa, kuid neid saab makse maksmata veebipoest tellida, Lätist tuua ja kuuldavasti Eestis ka leti alt osta. Praegune õigusruum jätab Eesti riigi nikotiini täitevedelike müügi pealt ilma kõikidest maksudest. Loodan südamest, et tänane ümarlaud andis vajaliku tõuke nii selle kui ka teiste probleemi teadvustamiseks seadusloome tasandil ja kiire ning maksumaksja-sõbraliku lahenduse leidmiseks,“ ütles Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.„Uued meetmed, nagu impordimaksud konfiskeeritud salasigarettide eest, tööandja teavitamine salakauba vedamisega vahelejäämise eest ja muidugi ka usinad tubakakoerad, on osutunud väga tõhusaks salasigarettide leviku tõkestamisel. Rakendatud meetmete tulemusel on legaalsete sigarettide müük Narvas aastaga lausa kahekordistunud ning kõige populaarsemaks salasigarettide peidupaigaks on kujunenud aluspesu,“ ütles Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu.„Kui eelmisel aastal, võrreldes 2012.

aastaga, usaldus salakauba kvaliteedi suhtes tõusis, siis tänavused tulemused näitavad, et salakauba usaldusväärsus on taas sarnane üle-eelmise aastaga.Esmakordselt on 37 protsendini tõusnud nende inimeste osakaal, kes salakaubandust üldse ei õigusta, eelmisel aastal oli näitaja 32% ja aasta varem 22%. Sellest hoolimata hindasid küsitletud salakauba kättesaadavust hõlpsaks, seda eriti salasigarettide osas,“ ütles Turu-uuringute ASi uuringujuht Iivi Riivits-Arkonsuo.Turu-uuringute kolmandat aastat järjest läbiviidud elanikonna küsitlusest selgus, et sigarettide, alkoholi ja kütuse salakaubitsemise põhjusteks Eestis on hinnatõus, kõrged maksud, madal elatustase ja see, et naaberriikides on eelpoolnimetatud kaupade hinnad odavamad.Salasigarette on kerge või väga kerge hankida 44% arvates, salaalkoholi 33% ja salakütust 23% arvates. Salasigarette usaldab 18%, salakütust 14% ja salaalkoholi vaid 8%.Kolmandat korda toimunud ümarlaual „Aktsiisikaubad ja salaturg“ esitles Turu-uuringute ASi uuringujuht Iivi Riivits-Arkonsuo esimest korda 2014. aasta küsitluse tulemusi elanikkonna hoiakutest salaalkoholi, -tubaka ja -kütuse suhtes ning analüüsis viimase kolme aasta jooksul toimunud suhtumise muutusi.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis 2013. a uuringutele tuginedes varimajanduse levikust Eestis ja seeläbi riigile laekumata jäävast maksutulust. Lisaks tõi Konjunktuuriinstituut välja varimajanduse osakaalu muutusi viimase 15 aasta jooksul.Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu andis ülevaate MTA tegevusest ja uutest meetmetest salasigarettide leviku tõkestamisel. Lisaks demonstreeris MTA erinevaid vahendeid, millega on püütud salakaupa üle piiri tuua.Ümarlaua ettekannetele järgneva diskussiooni käigus arutleti aktsiisikaupade tuleviku üle ja otsiti ühiselt vastuseid, millised on lahendused ja edasised sammud salakaubanduse ohjeldamiseks.