Võib tulla üllatusena, et finantsala inimesed — raamatupidajad, audiitorid, maksuspetsialistid — on ühed kõige suurema läbipõlemisriskiga töötajad. Psühholoog ja MTÜ Eluliin juht Eda Mölder räägib MaksuMaksjas, miks see nii on ja miks läbipõlemist äragi ei tunta, ning paneb kõigile finantsala inimestele südamele, et hoolitseda tuleb ka enda eest.

Veebruaris põhjustas suurt kõneainet lugu, kus maksuamet küsis võimaliku maksupettust uurides Woltilt üürikorteri kasutajate toidutellimuste ajalugu. EML jurist Hiie Marrandi tõdeb, et maksumenetluses on peaaegu igasugused tõendid lubatavad ning ka kolmandatelt isikutelt andmete küsimine pole midagi uut. Küsimus on pigem selles, kui palju andmeid tuleks jagada. Wolt edastas kogu küsitud info, kuid maksumaksjate liidu hinnangul oleks pidanud andmeid piirama. Sama põhimõtet võiksid järgida ka teised platvormid ja pangad — jagada maksuametile vaid neid andmeid, mis on vajalikud maksuarvestuse kontrollimiseks. Muu info tuleb kinni katta või kustutada.

EML juristidelt küsitakse tihti, mida maksuamet kontrollib, keda kontrollib, miks kontrollib, milliseid vigu tehakse, mis on praktika selles või tolles küsimuses. Seetõttu avaldame maksuhalduri aastaraamatust mõned väljavõtted käibemaksu, juriidilise isiku tulumaksu ja füüsilise isiku tulumaks kohta. Lugeja saab nii-öelda reportaaži aastaraamatu pressikonverentsi põnevamatest paladest. Suulist juttu võib olla lihtsam-mugavam kuulata, aga sellest ei jää mingit märki maha, nii on ajakiri parim variant teabe fikseerimiseks.

Selles ajakirjanumbris saab tutvuda ka Arenguseire Keskuse uuringuga „Pensioni suurus ja ostujõud aastaks 2050“, mille tulemused näitavad, et 2050. aastal pensionile siirdudes hakkab kogu tööelu jooksul mediaanpalka teeninud inimene saama netopensionina ligikaudu 39% varasemast palgast, kui ta toetub üksnes I sambale. Kuigi II sammas suurendab inimese pensioni märkimisväärselt, ei piisa ka sellest, et jõuda pensionini suurusega umbes 70% varasemast netosissetulekust.

Tutvu sisuga lähemalt