Juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets selgitas «Kuku hommikuraadios», millistel juhtudel võiks kelmide tõttu kaela tõmmatud kiirlaen seaduse silmis sobida tühistamiseks.

Kelmuse ohvriks sattunud inimene saab kelmide võetud laenud tühistada, kuid seejuures on mitu konksu, kirjutas Postimees varem, viidates justiits- ja digiministeeriumi seisukohale. Seda kommenteerinud advokaadi sõnul kohtupraktika seda siiski ei toeta.

Seni ei ole paljud ohvrid laenu tühistamise võimalusest siiski teadnudki ja Lehesmetsa sõnul on teadmatus jäänud ebapiisava teavitustöö taha.

«Seadus näeb ette, kui tehing on tehtud pettuse või eksimuse teel, on võimalik see tühistada,» nentis riigiprokurör.

Kuid millist olukorda seadus pettuse ja eksimusena näeb ja millist mitte? Kas kelmuse ohver võiks kiirlaenu tühistada ka siis, kui ta kelmide juhendamisel seda ise taotles? «Üks asi on see, kui inimese identiteeti kasutati tema teadmata ära. Kas saadi Smart-ID koodidele ligi, varastati dokumendid või kaotati need ära,» loetles riigiprokurör. «Inimlik eksimus, kiirustamise või läbimõtlematuse tõttu tehtud samm ei ole pettus – see ongi inimlik eksimus. Kui esitatakse ebaõigeid andmeid, moonutatakse tegelikkust, siis on võimalik rääkida pettusest või eksimusse viimisest,» selgitas Lehesmets.

Loe lähemalt:
https://www.postimees.ee/8406100/kuku-juhtiv-riigiprokuror-kui-tehing-on-tehtud-pettuse-voi-eksimuse-teel-on-voimalik-see-tuhistada