Sellest, mis juhtub või jääb juhtumata 15. augustil, „igal juhul ajaloolisel päeval“, mil „München ei tohi korduda“, on enne tänase Sirbi ilmumist kirjutatud üle ilma kokku tonnide viisi oletusi. Ainsad kindlad võitjad on Alaska kuberner ning Anchorage’i linnavõim ja turismisektori ettevõtjad, kes ise sentigi kulutamata on oma osariigile ja linnale tohutult tasuta reklaami saanud. Laadaplatsidel on imeloomi nagu hiiglane ja kääbus raha eest sajandeid näidatud ja ikka petukaubana lubades, et kääbus teeb hiiglasele lõpuks tuule alla, mida aga kunagi mustkunsti abita ei juhtu. See, mida, kuidas ja kui pikalt laadal etendatakse, ei muuda grammivõrragi kummagi asjaosalise iseloomu ega korrasta mõistlikuks nende väärastunud mõtteilma. Veel vähem on etendusel mõju Euroopa tulevikule.

Aga ärevil ja mures olla on moodne, et mitte öelda, riigimehelik. Sõja­ärevusest on saanud kohustuslik komponent moehaiguses nimega kobarärevus. Kõike lõpetava tuumasõja mure kõrval peab inimest mõistagi vaevama vähemasti kliimaärevus, aga kobar­ärevuse sisse mahtuvate häirete loend on lõpust lahtine, igaüks võib sinna maitse järgi vastavalt sisetundele midagi lisada ja seejärel lähima sobiva augu kaudu meditsiinisüsteemi siseneda, et endale kas pere- või eriarstilt, EMOst või ravitsejalt diagnoos nõutada.

Loe lähemalt:
https://www.sirp.ee/riigi-kasi-leivapatsis/