Inimeste liikumine maakondade, linnade või asumite sees on üha tavalisem ning näiteks paariaastase perspektiiviga töökoha puhul teises linnas valitakse oma koduks kõige sagedamini just üürikorter.

Sissekirjutuse ehk elukoha registreerimise vajadus tuleneb Rahvastikuregistri seadusest (RRS), mis kohustab isikut tagama rahvastikuregistris oma elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse. Iga isik peab 14 päeva jooksul alates alaliselt uude elukohta kolimisest esitama uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Antud nõude juures ei oma tähtsust, kas kolitakse alaliselt üürikorterisse või -majja või enda nimel olevasse kinnisvarasse, vaid ühtmoodi tuleb täita 14 päeva nõue oma alalise elukoha registreerimise kohta.

Seega kehtib see kohustus ka üürnikele, kes peavad esitama kohaliku omavalitsuse üksusele elukohateate koos ruumi kasutamist tõendava õigusliku dokumendiga, tavaliselt kehtiva üürilepinguga. Üürileandja nõusolek ei ole registreerimiseks tingimata vajalik, sest üürileping sisaldab juba kasutusõiguse alust.

Loe lähemalt:
https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/120397928/ka-uurikorteris-elades-tuleb-elukoht-registreerida-mida-teha-kui-omanik-ei-ole-sissekirjutusega-nous