Kes iganes arvab, et psüühikahäire või intellektipuudega sugulase eest hoolitsemine on midagi meeldivat, arvaku uuesti. Olenevalt raskusastmest võib tegemist olla probleemiga, millega üksi juba puhtfüüsiliselt toime ei tulegi.

Ja kui lähedase hooldamine võibki tehniliselt võimalik olla, pole ühiskondlikult mõttekas lasta täistööjõus inimeste energiat niimoodi raisku. Odavam on pakkuda teenust ühise maksuraha eest.

Ometi see arusaam tegelikkuses ei rakendu. Siiani on järjekorras üle 2000(!) inimese, kellele riik on seaduse järgi kohustatud hooldekoha tagama. Mõistliku aja, näiteks kolme kuu jooksul, kuulub see fantaasia valdkonda. Keskvõim on tõuganud selle ülesande sisuliselt kohalike omavalitsuste kaela ning leiab, et riigi võetud kohustus ongi valikuliselt täitmiseks. Praegu on vaidlus pooleli riigikohtus.

Loe lähemalt:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120397891/juhtkiri-abivajajat-ei-tohi-kohelda-kohvrina-mida-pagasiruumi-unustada