Ehkki jaeketid kinnitavad, et konkurents on see, mis hoiab hinnad tarbijatele taskukohased, räägib statistika teist keelt. Konkurentsi on rohkem kui küll. Milleks meile siis üldse nii palju poode?
Mõni omavalitsus ütleb otse, et neil on turg täis ja rohkem poode sinna ei mahu. Mõni teine aga nendib, et kui ettevõte tahab tihedalt täis turule ikkagi tulla, siis on see ettevõtte enda risk. Jaeketid toovad ridamisi põhjuseid, miks hinnad kõrged on. Üks ütleb, et süüdi on riigi maksupoliitika, teine nendib, et kauplustes vastu vaatavad hinnad on tarbijate endi teha. Kui nad osta ei jaksaks, siis nad ei ostaks üldse. Kuna endiselt ostetakse, siis järelikult jaksatakse.
Seda, et omavalitsus või riik hakkaks reguleerima, kas poode on juurde tarvis või kui suured need olla võivad, peetakse aga totaalseks jaburuseks. Seitsme suurema jaeketi – Prisma, Selver, Rimi, Coop, Lidl, Maxima ja Grossi Toidukaubad – üle Eesti paiknevate toidukaupluste all on kokku üle 650 000 ruutmeetri pinda. See on umbes sama suur pindala kui 91 jalgpalliväljakut.Mõni omavalitsus ütleb otse, et neil on turg täis ja rohkem poode sinna ei mahu. Mõni teine aga nendib, et kui ettevõte tahab tihedalt täis turule ikkagi tulla, siis on see ettevõtte enda risk. Jaeketid toovad ridamisi põhjuseid, miks hinnad kõrged on. Üks ütleb, et süüdi on riigi maksupoliitika, teine nendib, et kauplustes vastu vaatavad hinnad on tarbijate endi teha. Kui nad osta ei jaksaks, siis nad ei ostaks üldse. Kuna endiselt ostetakse, siis järelikult jaksatakse.
Seda, et omavalitsus või riik hakkaks reguleerima, kas poode on juurde tarvis või kui suured need olla võivad, peetakse aga totaalseks jaburuseks. Seitsme suurema jaeketi – Prisma, Selver, Rimi, Coop, Lidl, Maxima ja Grossi Toidukaubad – üle Eesti paiknevate toidukaupluste all on kokku üle 650 000 ruutmeetri pinda. See on umbes sama suur pindala kui 91 jalgpalliväljakut.
Loe lähemalt:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120394868/hinnarallil-loppu-ei-paista-ja-inimesed-jaksavad-uha-vahem-suua-osta-jaekett-hinna-maarab-ostja