Kuigi meil kasutatav elektri hinnaindeksi arvutamise metoodika pole ebastabiilsete toetuste, tasude, fikseeritud ja börsihindade keskkonda ilmselt juba aastaid päris hästi sobinud ning on rahandusministeeriumi hinnangul tarbijahinnaindeksi (THI) kumulatiivselt kuni kolm protsenti üle ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu umbes samavõrd alla hinnanud, jääme me nominaaltingimustes inimese kohta tuleva SKT poolest kümne Ida-Euroopa riigi seas maha vaid Sloveeniast, oleme võrdsed tšehhidega ja rahakamad ülejäänutest.

Oma elu korraldamisel peame leppima sellega, et statistika ei ole täppisteadus ja ükski makronäitaja pole päris täpne ka siis, kui komale järgneb mitu kohta. Statistikas pole mitte kunagi põhiprobleemiks matemaatiliste arvutuste täpsus, vaid oskus tuletada ebatäielikest ja ebatäpsetest algandmetest tegelikkusele võimalikult hästi vastav tulemus. Pealegi veel nii, et näitajad oleks ajas võrreldavad meie endi ja ülejäänud EL riikide vastavate näitajatega.

Loe lähemalt:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120393222/heido-vitsuri-majanduspilk-eesti-uhiskonnas-touseb-pinnale-sunge-areng-esmalt-on-ohus-lapsed