Eesti Omanike Keskliit vaatab hämminguga kommunaalpoliitikute sõnapidamatust Tallinnas. Kui linnavõimu koalitsioonileping lubab kindlas kõneviisis, et kinnistuomanikud vabastatakse linna kõnniteede talvisest hooldusest, siis talve hakul on kevadised lubadused sulanud kui lumi ja linnajuhid otsivad vabandusi, miks seda teha ei saa, kuni selleni, et kõigi kõnniteede hoolduse ülevõtmist polevatki lubatud.

Kui Tallinnas on üle 1000 kilomeetrit kõnni- ja rattateid, siis leida lisaraha vaid ca 50 täiendava kilomeetri hooldamiseks on lati alt läbi jooksmine, mida valijad jäävad mäletama.

Füüsilise sunnitöö kohustuse panek tehnikaajastul omanikele on ajast ja arust. Kõnniteede sellise hoolduskorraldusega ei ole rahul ei linnaelanikud ega -juhid. Ilmaolude muutlikkus ei luba eraomanikel oma elu planeerida ja kodust pikemalt lahkuda, füüsiline töö või teenuse palkamine käib paljudel eakatel kinnistuomanikel üle jõu, tiheda lumesaju korral ei saaks omanik töölegi minna. Selline koormis on oluline sekkumine isiku eraellu ning vabadusse seda ise kujundada.