Obstruktsioon on tekitanud parlamendis ja seal toimuvat jälgivas rahvas palju segadust. Õiguskantsler Ülle Madise selgitas olukorda ja vastas ühismeedias inimeste küsimustele.

Madise kinnitas, et president tohib seaduse usaldusküsimusega sidumise tõttu riigikokku tagasi saata ning selle seaduse tohib uuesti usaldusega seotult vastu võtta, kui parlament ei soovi riigipea osundatud viga parandada.

„Presidendil on seejärel õigus pöörduda riigikohtusse ja riigikohus otsustab, kas valitsusel oli õigus usaldusega siduda või mitte,“ sõnas Madise. Tema sõnul võib usaldusega sidumine rikkuda riigikogu õigust seaduseelnõudes muudatusi teha ja neid korrakohaselt vastu võtta, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ja demokraatia põhimõtet.

2020. aastal ütles samamoodi ka riigikohus kogumispensioni reformi kohta tehtud otsuses. „Ka see seoti usaldusega ja menetleti kokkulepitud reegleid eirates ning ka see oli toona olnud vaid ühe koalitsioonipartneri programmis,“ ütles õiguskantsler.

Venitamistaktikat ehk obstruktsiooni aga Madise sõnul ei saa, ei tohi ega ole vajagi ära keelata - see on parlamentarismi osa ning kuritarvituste pidurdamiseks on olemas usaldusega sidumise õigus. „Usaldusega sidumise kuritarvitamise eest kaitsevad president ja riigikohus,“ lisas ta.