Hoiatame tarbijaid, eriti musta reede ja pühade-eelse ostuhooaja valguses, võltsitud kaupade tellimise eest.

Võltskauba ostmine, olgu see oma tarbeks või väikeses koguses, võib päädida mitte ainult kauba ja raha kaotusega, vaid ka ostja vastutusele võtmisega ning menetluse algatamisega. Lisaks võivad võltsitud kaubad kujutada ohtu nii tarbijale kui ka keskkonnale.

2023. aasta algusest kuni novembri alguseni on tolliametnikud avastanud enam kui 1500 toodet, mille valmistamisel on rikutud intellektuaalomandi õigusi. Võltsitud kaubad on saabunud Eestisse peamiselt Hiinast, Hongkongist, Singapurist, Egiptusest ja teistest kolmandatest riikidest. Ligi 70 protsenti võltsitud kaubast saabub Eestisse posti- või kullersaadetisena.

KUIDAS ARU SAADA, ET TEGU VÕIB OLLA VÕLTSITUD KAUBAGA?

Maksu- ja tolliameti arendusspetsialisti Ülle Viisaku sõnul on võltskaup sageli märgatavalt madalama hinnaga kui originaaltooted, kvaliteet on arusaadavalt kehv ning tootel oleval kaubamärgil võib esineda kirjavigu. „Lisaks intellektuaalomandi õiguse rikkumisele võivad võltsitud tooted kujutada endast ohtu ka tarbijate tervisele ja ohutusele,“ sõnas Viisak, „näiteks võivad mänguasjad sisaldada mürgist plastikut või ehted tekitada allergilisi reaktsioone.“

Keskkonnaagentuuri sõnul kujutab võltskaupade tootmine ja transport endast ka olulist keskkonnakoormust. Need tooted valmistatakse sageli madala keskkonnastandardiga riikides, kus jäetakse tähelepanuta jätkusuutlikud tootmispraktikad.

„Kurioosne on, et ühele nädalale on langenud nii ostlemispidu must reede kui ka Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal. Keskkonnaagentuuri poolt soovime, et inimesed esmalt kaaluksid, kas ost on tõesti vajalik. Mida vähem inimesed tarbivad ja ostavad uusi asju, seda vähem kulub ressursse tootmiseks ja jäätmekäitluseks,“ ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Juhul, kui võltstoodang läheb hävitamisele, siis see põhjustab omakorda täiendavat keskkonnakoormust.