Eesti omariiklust oli olnud napilt kümme aastat, kui otsustati kehtestada automaks. Taasiseseisvunud Eestis kulus selleni jõudmiseks aga enam kui 30 aastat.

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu „Jõuvankrite seaduse“, millega kehtestati Eestis jõuvankri- ehk automaks. Erinevalt tänasest ei püütud sellega lappida mitte auke riigieelarves, vaid teeauke. Teisisõnu, maksu eesmärk oli hüvitada autode poolt tekitatud kahju. Järgneva kümne aasta jooksul täiustati seadust korduvalt, aga sellest loobumine kõne all ei olnud. Automaks tuli selleks, et jääda.