Suurem osa Eesti pangalaene on seotud euriboriga, kuid selgub, et euribori nõuet polegi sääraselt seadustesse sisse kirjutatud.

Euribor käis sel nädalal ära 2,5 protsendi tasemel, nii et need, kellel kodulaenu intress on näiteks 2 protsenti ja kellel sel nädalal tuli uus intressi fikseerimine, said uueks koondintressiks 4,5 protsenti.

Kuid selgub, et tegelikult on euribori kasutamise kõrval ka teisi variante.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs selgitab: «Euribor on euroala pankadevahelise rahaturu intress. Kui Eestis oli kroon, siis oli TALIBOR eesti krooni pankadevahelise rahaturu intress. Kui pank annab laenu, siis tahab ta kindel olla, et väljaantava laenu intressimäär on kooskõlas turuintressimääraga. See on selleks, et tema kaastatud rahahind ei oleks kõrgem väljalaenatava rahahinnast. Laenu võttes on võimalik intressimäär fikseerida erinevateks perioodideks, kuid fikseerimine maksab, kuna intressimäära muutuse riski tahab pank enda jaoks maandada. Kui pank seda riski ei maanda, siis võib juhtuda, et laenuandmine on kahjumlik.»