Miks on Tallinna-Tartu neljarajaline maantee investeering, mille tegemiseks võib laenu võtta, aga Tallinna poolt vaadates sama maantee otsas oleva ülikooli õppejõudude ja professorite palgatõus on püsikulu, mida ei või laenuga rahastada? Sealjuures on õppejõudude ja professorite palga tõstmine ühiskonnale palju parem ja tasuvam investeering. On üks üldlevinud hullus, et püsikuludeks ei kasutata laenu, sest laenust võib teha vaid investeeringuid. Peaks küsima: aga kui püsikulu ongi investeering ja veelgi enam, kui ta on väga hea investeering, siis mida teha – kas pidurdame Eesti arengut?