9. veebruari Maalehes kirjutab majandusteadlane Valter Aasmäe kinnisvara maksustamisest Eestis läbi aegade. Autor toob välja kinnisvara maksude olulise rolli regionaalpoliitikas.

Soodsama asukoha kasutamise eest on Eestis võetud tasu kinnisvaramaksu kaudu. Kuni 1933.

aastani võeti linnadelt riigi kasuks maksu Vene riigi seaduse alusel. Siis jõustus linnades asuvatelt kinnisvaradelt riigile võetava kinnisvaramaksu seadus. Maksu määr oli juba tsaariajast peale 15% linna kinnisvaramaksust. Sisuliselt oli see tagamaad toetav regionaalmaks.

Kuni linnaseaduse jõustumiseni 1. mail 1938 reguleeris linnades kinnisvaramaksu 1917. a kehtestatud seadus, mille mõningaid paragrahve muutis vabariigi valitsus. Linnavolikogudele anti õigus: 1) määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa, mis oli maksuvaba; 2) korraldada kinnisvara hindamist oma äranägemisel; 3) võtta liikumata varanduse maksu linnades kuni 20% varanduse puhastulust ehk kuni 2% väärtusest.

Tallinna linnavolikogu poolt 1933 vastu võetud “Juhatuskiri kinnisvarade hindamise ja hindamisemaksu võtmise korra kohta” sätestas ehitise teenindamiseks vajalikuks maksuvabaks maaks südalinnas (I maksurajoon) kolmekordse elamualuse ja ühekordse kõrvalhoonete aluse pinna. Ääre-linnas (IV maksurajoon) oli maksuvaba kahekümnekordne elamualune ja ühekordne kõrvalhoonete alune pind. Nõmmel oli maksuvaba esmalt 3000 m2 ja alates 1934. aastast 5400 m2 .

Nii kujundati Nõmmest parklinn. Ülejäänud linnades jäi kinnisvara hindamine ja maksustamine nende kahe äärmuse vahele. Asukoha erinevused kajastusid ka maksumäärades. Tallinna linnavolikogu kehtestas kinnisvaramaksu määrad 1939.

aastaks. Tulukuse alusel maksustatud ehitistelt 20% vara keskmisest puhastulust, väärtuse alusel maksustatud ehitistelt ja sisseseadetelt 1,8% vara väärtusest. Kruntidelt, mis asuvad linna I ja II maksurajoonis – 2% nende maksualuse maa väärtusest; III maksurajoonis – 1% jne. See oli regionaalpoliitika, mis tagas Tallinna eri piirkondade elanikele võrdse kohtlemise.

Kinnisvaramaksu külge haagitud regionaalmaksuga täideti sõjaeelses Eestis mitu riigi territooriumi kasutamise eesmärki: 1) maksustati soodne asukoht, tagades mõistliku linnade kasvu ning 2) saadi raha ääremaade korrastamiseks ja asundustalude (töökohad) rajamiseks. Täpsemalt loe: http://www.maaleht.ee/?page=Arvamus&grupp=artikkel&artikkel=4989