Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Ivo Raudjärv kirjutab Äripäevas käibemaksupettustest ja nende tegelikest tagamaadest.

Selline olukord, kus pettuse toimepanemist peetakse suure osa ettevõtjate hulgas normaalseks, on äärmiselt kahetsusväärne. Niisugust ärikeskkonda ei saa kindlasti pidada terveks. Seepärast tunnustab Eesti Maksumaksjate Liit (EML) maksuhalduri ja prokuratuuri tööd maksupettuste, sh ka nn arvevabrikute vastu võitlemisel ja Eesti ärikeskkonna tervendamisel. EML soovib tähelepanu pöörata mõnele seigale seoses nn arvevabrikutega.

Maksuameti ja prokuratuuri seisukohtadest jääb mulje, nagu saaks arvevabriku teenust kasutada ainult kauba või teenuse ostja. See on äärmiselt lihtsustatud ja väär lähenemine. Ilmselt tuleb nõustuda, et suures osas panebki pettuse toime ostja, kuid seda võib sama hästi teha ka müüja ning ostja ei pruugi pettusest midagi teada. Ettevõtjate süüdistamisel tuleb seetõttu olla äärmiselt ettevaatlik.

Ei saa ühte patta panna ostjaid, kes on teadlikult kasutanud arvevabriku teenust, ja neid, kes on sattunud arvevabriku teenust kasutava müüja otsa. Seega ei maksaks väga tõsiselt võtta prokuratuuri üleskutset, et kõik, kes leiavad oma raamatupidamisest andmeid tehingute kohta arvevabrikantide loodud äriühinguga, peavad tormama maksudeklaratsioone parandama. Kui tehing on toimunud ja ostja tegi selle heas usus toimides ega tea midagi maksupettusest, pole tal ka tarvis deklaratsiooni parandada. Sel juhul on kuriteo toime pannud müüja.

Loomulikult, arvevabriku teenust kasutanud müüja tuvastamine on oluliselt keerulisem kui ostja tuvastamine, kuid see ei õigusta süü veeretamist ostja kaela. Äärmiselt ohtlik on ka tendents, mille võib kokku võtta kui valikuline süüdistamine. EML teab mitmeid arvevabrikute teemaga sarnaste asjaoludega kriminaalasju, kus mingil põhjusel jõuavad kohtu ette ainult üksikud väidetavais petuskeemides osalejad. Näiteks saavad süüdistuse ostjaks olnud äriühingu juhatuse liikmed, kuid prokuratuur ei pea vajalikuks esitada süüdistust arvevabriku juhtidele, samuti konkreetse variühingu juhatuse liikmele - tankistile.

Valdav arvamus tundub olevat, et nn tankist on õnnetu inimene, keda on ära kasutatud, kes ei saa arugi, millesse on end mässinud. Seegi on väga lihtsustatud arusaam. Seda, kuidas täiesti teadlikult "passiga raha teenitakse", teab täna juba ka muidu ehk üsna väheteadlik inimene. EMLi arvates tuleb kõik maksupettustes osalejad kohtu ette saata, seejuures saavad ja peavadki erinevad olema karistused, kuid valikuline süüdistamine (millele halvemal juhul järgneb ka süüdimõistmine) peab lõppema.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3342/arv_kolumn_334201.html