iconJuurdepääsetavus
14.11 Tallinnas - Uued maksud tulekul: maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreerima

Majanduskasv teeb teise samba kogumistöö niigi ära

Majanduskasv teeb teise samba kogumistöö niigi ära

Kopeeri viide

Äripäeva arvamustoimetaja Mati Feldmann analüüsib pensioni II samba (kogumispensioni) võimalikke eeliseid võrreldes I sambaga (riiklik pension).

Veel oktoobri lõpuni saavad pensioni teise sambaga liituda 1968.-1970. a sündinud inimesed. Võib-olla tasuks elu lõpuni kestva siduva lepingu sõlmimisel kaaluda kõiki poolt- ja vastuväiteid - korra veel. Teatavasti tuleb teise sambaga liitujal maksta ise pensionifondi 2% brutopalgast, millele riik lisab 4%.

Samas on kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekub 20% sotsiaalmaksu asemel 16%, viiendiku võrra väiksem. Analüüsida on tegelikult mõtet vaid riigi poolt n-ö antava ja hiljem tagasi võetava nelja protsendi käekäiku, muu on liitujal ja mitteliitujal sama. Enda poolt teise pensionisambasse pandava 2% saatust pole mõtet käsitleda, sest selle investeerimiseks on muidki alternatiive. Kes hakkab rääkima tulumaksuosast selle 2% pealt - et inimene paneb ka muidu äravõetava tulumaksu pensionifondi -, nendele: näiteks kolmanda samba sissemaksetelt tagastab riik tulumaksu ja see on võimalik suunata järgmisel etapil pensionifondi.

Vähemalt nende summade ulatuses, millest praegu jutt käib. Võrdlused, palju on pensioni teise sambaga liitunud inimesed juba võitnud võrreldes mitteliitunutega, on vägagi tinglikud. Need võidud - milles neid mõõdetakse? - on seni realiseerimata ja jäävad samasse seisu kuni pensionipõlveni.

Need hetkevõidud teevad kaasa Eesti ja maailmamajanduse tõusud ning langused ja tegelik võit "pannakse lukku" alles 63 aasta vanuseks saamisel. Aga asja juurde. Riik paneb iga kuu kogumispensioni 4% sotsiaalmaksu, mida pensionifondid asuvad kasvatama. 63aastaseks saades kogumine lõpeb, joon tõmmatakse alla, seni kogutu-kasvatatu antakse üle kindlustusseltsile, kes määrab vastsele pensionärile elu lõpuni igakuise pensionimakse - annuiteedi.

Selle eest on riikliku pensioni kindlustusosak viiendiku võrra väiksem. Kes aga teise sambaga ei liitu, saab kätte terve kindlustusosaku. Kumb on suurem, kas teise sambasse 4% kaupa kogutu ja kuu kaupa väljamakstav annuiteet või viiendik riikliku pensioni kindlustusosakust - tulevikus? Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3386/arv_kolumn_uus_338601.html