5. veebruaril avalikustas Riigikohtu halduskolleegium kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-89-06. Vaidlus puudutab maksutagastusnõude aegumist.

Maksukorralduse seaduse § 33 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Riigikohus on seisukohal, et MKS § 33 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul peab õigustatud isik vaid teavitama maksuhaldurit tagastusnõudest, näiteks esitama sellekohase maksudeklaratsiooni või mõne varasema deklaratsiooni paranduse.

Kui maksuhaldurit on tagastusnõudest teavitatud ja maksuhaldur on tagastusnõude kohta teinud kande maksuarvestuses, siis sellise nõude täitmist võib maksumaksja taotleda tähtajatult. Riigikohus lähtus sellise tõlgenduse andmisel sellest, et riigi maksunõuete esitamisel on kehtestatud kaks aegumistähtaega - maksu määramise aegumine (MKS § 98) ja maksuvõla sundtäitmise aegumine (MKS § 132). Kuna tagastusnõude kohta on sätestatud vaid üks aegumistähtaeg, siis sellest võib järeldada, et seadusandja ei ole vajalikuks pidanud teist tähtaega, st fikseeritud tagastusnõude täitmise tähtaega sätestada. Riigikohus möönis, et tagastusnõude täitmise aegumine on põhimõtteliselt lubatav, kui maksukorralduse seadus sõnaselgelt sätestaks aegumistähtaja.

Sellisel juhul ei tohiks kehtida lühem aegumistähtaeg kui on kehtestatud maksuhalduri poolt siduvalt tuvastatud maksuvõla sissenõudmise aegumisele (st 7 aastat). Eelnevast järeldub, et maksumaksjad, kellel on maksuarvestuses fikseeritud maksude enammaksed, ei pea kartma oma nõude aegumise pärast, vaid neil on õigus taotleda enammakstud summa rahas väljamaksmist neile sobival ajal. Kohtuotsusega saab tutvuda siin: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-89-06