Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised) kirjutab Delfis, et riigielu keskmesse on sattunud kaks nähtavat teemat: pronks ja raha. Õigemini Riigikogu saadiku rahakott. Need on head teemad, eelkõige seetõttu, et neist on ju hea kinni hakata. Ja hakataksegi.

Tunnistan, et ei ole pidanud seda saadiku seisuse seadust sedavõrd oluliseks, et juurelnuks selle üle sügavamalt.

Tõesõna, eeldasin, et juhul kui kuludokumentideta kulutusi teha lubatakse, siis on need maksustatud. Mulle oli üllatuseks see, et nii ei olnud see kavandatudki. Loomulikult peavad olema kodanikud võrdselt koheldud ja kulukattelt maksude maksmine peaks olema arusaadav ja ka üldmõistetav. Seda ütlesin nii Kanal2, TV3 ja Äripäevagi ajakirjanikele.

Kahjuks ei kajastunud see ei trüki- ega pildimeedias. Selles mõttes on meedia huvitav nähtus. Nimelt käib ju teadupoolest meedia kohta must miljon erinevat teoreetilist käsitlustki. On selliseid, mis pajatavad meediast kui tegelikkuse kajastajast, nagu ka selliseid, mis kirjeldavad meediat kui tegelikkuse kujundajat.

Mine võta kinni, mida siis parasjagu näed, kas peegeldatud või konstrueeritud tegelikkust. Olen siiani veendunud, et juhul, kui see kuluhüvitise mehhanism aruandluseta rakendatakse, siis igal juhul peaks see sündima asjakohaseid makse makstes. Või olgu kehtestatud mis tahes muu mehhanism, mis tagab võrdse kohtlemise. Kas siis valitsuse liikmete või presidendiga või muude maksumaksjatega.

Loe täpsemalt: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16107847 Loe ka: „Riigikogu kuluhüvitiste teema ajakirjanduses“ Loe ka: „Riigikogu kuluhüvitiste teema kajastus raadios ja teles“ Loe EML pressiteadet: „Kavandatav Riigikogu liikmete uus kuluhüvitiste kord tuleb laiendada kõikidele maksumaksjatele“ Vaata EML pöördumist Riigikogu poole