EML juhatuse esimees Lasse Lehis annab oma artiklis üksikasjaliku ülevaate sotsiaalmaksu olemusest ja ajaloost Eestis. Autor leiab, et viimastel aastatel toimunud sotsiaalmaksu miinimumbaasi järsk tõus võib kahjustada uute töökohtade loomist, eriti osalise tööajaga töötajate rakendamist. Tema hinnangul oleks mõistlik järgida maksustamise praktikat välisriikides ning kehtestada ka palgatulu maksustamisel sotsiaalmaksukohustuse ülempiir, nagu see on seatud FIE ettevõtlustulule.

EML vanemjurist Martin Huberg presenteerib maksuameti uut “toodet” – dividendide ümberkvalifitseerimist palgatuluks ja sotsiaalmaksuga maksustamist MKS § 84 abil. Autor teeb kokkuvõtte viimase kahe aasta jooksul sel teemal Eesti ajakirjanduses avaldatud seisukohtadest. Maksu- ja Tolliamet on alustanud füüsilisest isikust ettevõtjate registri korrastamist ja mittetegutsevate ettevõtjate registrist kustutamist.

See on iseenesest vajalik ja õige tegevus ning EML on toetanud ka vastavat seadusemuudatuse ettepanekut. Millised tagajärjed toob aga endaga kaasa FIE-de hingekirjast kustutamine, tuletab saatusekaaslastele meelde üks EML vana hea tuttav anonüümseks jääda soovinud füüsilisest isikust ettevõtja. Aaro Hazak, kelle töö võitis maksualaste uurimistööde konkursi doktoritööde kategoorias, tutvustab ajakirjas mõningaid teoreetilisi ja praktilisi uurimistulemusi, mis on seotud ettevõtete kapitali struktuuri ja dividendiotsuste kujunemise kohta jaotatud kasumi maksustamise tingimustes võrrelduna klassikalise ettevõtte tulumaksu süsteemiga. Tööst selgub, et ettevõtte kasumit jaotamata jätma ajendavad eeskätt dividendide maksmisega kaasnevad maksud.

Ka on näha, et rahale rakenduse mitteleidmine tuleneb aktsepteeritavate lisainvesteerimisvõimaluste puudumisest. Raamatupidajate peavalu, kuidas ja mismoodi peaks erinevaid tasusid deklareerima ja milliseid makse arvestama, vähendab Rimess OÜ maksukonsultant Gaily Kuusik, kes annab raamatupidajatele lühikese tegevusjuhise. Tõendamiskoormuse erinevuse uutest aspektidest haldus- ja kriminaalmenetluses kirjutab advokaadibüroo Hansa Law Offices advokaat ja juhatuse liige Vahur Kivistik, näidates vastuolu maksukorralduse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku vahel maksualaste küsimuste paralleelsel lahendamisel. Kui isik on valinud kriminaalasjas passiivse kaitse- ja vaikimistaktika, on tal raske täita kaasaaitamiskohustust maksumenetluses.

Kaasaaitamisest keeldumise puhul aga ootab isikut maksunõue, millele oma seisukohti avamata on raske vastu vaielda. 2006. aasta tööjõuturule omaseid jooni ja olulisi muudatusi käsitlevad Mihkel Servinski ja Mare Kusma Statistikaametist. Kõige olulisemaks peavad nad tuntava tööjõupuuduse teket, mis tõi kaasa surve palkade tõusuks.

2006. aastal edestas erasektori keskmine brutokuupalk esimest korda taasiseseisvunud Eestis avaliku sektori keskmist brutokuupalka. Tööjõupuudusega tööturul kaasnes paljude majanduslikult mitteaktiivsete inimeste naasmine tööturule ja töötute arvu vähenemine – hõivatute arv kasvas 2006. aastal rekordiliselt.

Negatiivseks küljeks on demograafiline olukord, kus puuduvad arvestatavad riigisisesed reservid, kui majandus peaks vajama oma arenguks ka edaspidi sama palju uusi hõivatuid kui 2006. aastal. Probleemi sisuline lahendus peitub majanduse ümberstruktureerimises ning tööviljakuse tõstmises. Avaldame ka valiku EML poolt Rahandusministeeriumile saadetud küsimusi ja ministeeriumi vastuse.

Samuti uurisime Maksu- ja Tolliametist, kui palju üldse erisoodustusi deklareeritakse ja arvutame, kui suure osa moodustavad erisoodustuste maksud maksude kogulaekumisest. Ajakirja MaksuMaksja annab Eesti Maksumaksjate Liit välja juba 11 aastat. EML on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist.

EML nõustab maksuõiguse küsimustes ja annab lisaks ajakirjale välja ka maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2500 liikme. Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko, tel 626 4196