Priit Pullerits kirjutab Postimehes, et selleks, et väärtkultuur saaks Eestis riigi toel veel jõudsamalt õitseda, soovib kultuuriminister Laine Jänes, et teatri- ja kontserdipiletite seni viieprotsendiline käibemaks asenduks 18 protsendiga.

Reformierakondlasest ministri arusaama järgi, mis on elevile ajanud nii poliitikuid kui kultuuritöötajaid, teeks käibemaksumäära ühtlustamine lõpu ebaõiglasele olukorrale, kus kehtivast maksusoodustusest lõikab tulu ka pesueht kommertskultuur, ning võimaldaks laekuva lisaraha abil toetada tõhusamalt just väärtkultuuri. Milline on teie kogemustest kõige markantsem näide, kui massi- ja kommertskultuuri üritus on saanud osa madalast, viieprotsendilisest maksustamisest? Mulle meenub esimesena möödunud aasta novembris ilmunud Õllesummeri teade sellest, et nad käsitlevad end viieprotsendilise käibemaksu saajatena. Samuti meenub BDG ja Õllesummeri sügisene taotlus maksuametile, et nad soovivad saada tagasi kolme aasta jooksul riigile nii-öelda enam makstud käibemaksu. Nüüd loodate, et kui Õllesummeri ja ERSO kontserdi külastaja hakkab pileti pealt maksma 5 protsendi asemel 18 protsenti käibemaksu, siis kasumit jahtivad üritused, nagu Õllesummer, enam põhjendamatult riigi toetust nautida ei saa.

Millele see lootus tugineb? Niinimetatud libaetendusasutuste tegevuse tõttu jäävad riigieelarvesse laekumata märkimisväärsed summad, ulatudes aastate lõikes mitmesaja miljoni kroonini. See raha võiks tulla kultuurivaldkonna toetuseks. Kui kõik etendusasutused maksaksid piletite pealt käibemaksu ühtse määra alusel, saaks laekuva lisaraha eest suurendada toetusi etendusasutustele ja hoida nii kultuuriürituste piletihindu taskukohasena. Riigipoolne tugi peab jõudma oluliste väärtkultuuri hoidvate organisatsioonideni, seda sõltumata nende omandivormist.

Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/040108/esileht/siseuudised/304338_1.php