iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Esitan tellimuse

Eurodirektiiv Eesti kõverpeeglis

Eurodirektiiv Eesti kõverpeeglis

Kopeeri viide

Riigikogu liige Mark Soosaar kirjutab Postimehes teatri- ja kontserdipiletite käibemaksust.

Kui muhu kalur, maksnud kinni kallinenud praamipiletid, peab linna jõudes teatri- või kontserdikassa juurest nördinult tagasi pöörduma, siis vaevalt mõistab ta targutusi käibemaksu protsendimuutusest. Ta ei oska autos istuvale perele seletada, miks riigikogulased lubasid piletile 13 protsenti käibemaksu otsa keevitada. Lootuses, et ükski parlamendierakond sellel mustal stsenaariumil juhtuda ei lase, ongi järgnevad mõtted kirja pandud. Pole saladus, et käibemaksu vähendamine ei pruugi vabaturul langetada ei toiduaine, arstimi ega kultuuripileti hinda.

Kaupmees, apteeker või mänedžer lihtsalt maksab vähem käibemaksu riigikassasse ning jätab vaheltkasu endale. Saladus pole ka, et käibemaksu tõstmine kergitab kindlasti kauba või teenuse hinda. Rääkigu teatrijuht või minister mida tahes, suurenev käibemaks tuleb kellelgi kinni maksta. Kui kinnimaksja on riik, siis milleks raha edasi-tagasi pööritada?

Kelle arvelt aga reaalne raha peaks tulema? Garderoobi koondamisest või dekoratsioonide ärajätmisest? Või teatrijuhi ja näitlejate taskust? Vähe tõenäoline.

Jääb vaid üks rahakott. Kuid see pole kusagil mujal kui teatri- ja kontserdikülastaja taskus. Siin ongi põhjus, miks sotsiaaldemokraadid ei saa nõus olla teatri- ja kontserdipileti käibemaksu tõstmisega. Euroopa Liidu vanemaid õigusakte, enam kui kolmekümne aasta vanune käibemaksudirektiiv, võimaldas enamikul Vana-Euroopa riikidel juba ammu kehtestada kultuuri- ja spordivõistluste piletitele täieliku käibemaksuvabastuse või siis alandatud hinnalisa.

Seda ELi kuuendat direktiivi on viimistletud palju kordi, viimased muudatused tehti 2006. aastal. Muu hulgas ka selleks, et maksupoliitikaga soodustada kultuuritarbimist. Vastupidi alkoholile ja tubakale, mille tarbimist maksupoliitikaga piiratakse.

Tutvugem siinkohal direktiiviga. Artikkel 132 «Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides» ütleb sõnaselgelt: «Liikmesriigid vabastavad käibemaksust järgmised tehingud ... (algab loetelu ning kultuuri puudutab järgnev tekst) ... teatavate kultuuriteenuste osutamine ja nendega otseselt seotud kaupade tarne avalik-õiguslike organisatsioonide või asjaomases liikmesriigis tunnustatud teiste kultuuriasutuste poolt».

Peaks nagu selge ja üheselt mõistetav olema. Raamatuid, videofilme, muuseumi- ja teatripileteid võiks Eestis kui Euroopa Liidu liikmesriigis müüa ka ilma käibemaksuta. Kui me seda vaid ise tahame... Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/180208/esileht/arvamus/312424.php