Lauri Linnamäe kirjutab Postimehes, et eile alla kirjutatud töölepinguseaduse eelnõu vähendab küll koondamishüvitisi, kuid suurendab töötuskindlustuse saajate hulka. Kuid kas töötukassa kehvas majandusseisus sellele vastu peab?

Kui veel pärastlõunal valitses ametiühingute, tööandjate ja valitsuse läbirääkimiste laua taga käegalöömismeeleolu, siis kell kolmveerand kuus tuli võidukas teade: kokkulepe on sündinud! Enim kirgi kütnud koondamishüvitise asjus lepiti kokku nii, et selle suurus väheneb ühe kuupalga võrra, samas laieneb töötuskindlustuse saajate ring. Kui seni maksab tööandja koondatule sõltuvalt tööstaažist kuni nelja kuu töötasu, siis nüüd kahaneb maksimaalne koondamishüvitis kolmele kuule; töötuskindlustushüvitist hakkab saama ka omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunu.

Küll aga paneb kokkulepe senisest tublisti suuremad kohustused tööturuametiga ühendatavale töötukassale: koondamishüvitisest jääb tööandja maksta ühe kuu töötasu, ülejäänu maksab töötukassa. Ka maksab viimane kinni omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunute kindlustushüvitise. Lisaks jäävad töötukassale senised kohustused maksta hüvitist masskoondamiste ja tööandja maksejõuetuse korral. Reformierakondlasest justiitsminister Rein Lang kinnitas otsesõnu, et näeb selles suurt probleemi.

«Ametiühing vannub küll, käsi piiblil, et töötukassa on jätkusuutlik, aga valitsus suhtub sellesse suure reservatsiooniga,» tunnistas ta. «Valitsuse arvates satub töötukassa väga piiri peale, kohustused, mis ta võtab, on väga suured.» Ametiühinguliidri Harri Taliga kinnitusel on töötukassa teinud väga põhjaliku analüüsi, selle põhjal ei teki maksmisprobleeme ka kõige pessimistlikuma majandusprognoosi tõeks saamisel. Tema sõnul võib siiski musta stsenaariumi korral töötuskindlustusmaks, mida maksavad töötajad ja tööandjad koos, tõusta senise 0,9 protsendi asemel seaduses lubatud ülempiiri, 1,5 protsendini. Nii tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis kui ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga kinnitasid eile, et kokkuleppe saavutamiseks tuli teha suuri mööndusi.

«Õnne tipul ma just pole, aga kui vaatame täna kokku lepitud eelnõu, on see kõvasti parem, kui sotsiaalministeeriumi [jaanuaris välja käidud] eelnõu.» märkis Taliga. «Igatahes koondamishüvitiste osas saime lahenduse, mis arvestab ka ametiühingute seisukohta.» «Tööandjad ja ametiühingud on selle eelnõu koostamisel kõvasti õppinud, eelnõu praegusel kujul on meie jaoks püha ja loodame, et parlament selle nii ka vastu võtab,» märkis Kriis. «Avalikkus on keskendunud põhiliselt koondamishüvitiste teemale, aga eelnõu sisaldab palju rohkemat kui töösuhte lõpetamise küsimused.» Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/240408/esileht/siseuudised/325993.php