Publik.ee kirjutab, et kakskümmend neli Eesti teatrijuhti ja festivalikorraldajat esitasid täna Riigikogule avaliku pöördumise käibemaksuküsimuse asjus. Kas viis või kaheksateist protenti? Kas kultuurielu jätkumine või kiratsemine?

Kiri, mis riigikogulastele lähetati oli järgmine: Lugupeetud Riigikogu liige, Käesolevaga pöördume teie poole lootuses, et toetate meie kultuuripoliitilisi ettepanekuid riigieelarve menetlusprotsessis. Leiame, et Eesti-taolise väikeriigi enesemääramisõiguse säilimise ja rahvusvahelise konkurentsivõime huvides on äärmiselt oluline luua kodanikele soodsad tingimused kultuurilisteks eraalgatusteks.

Praeguses majandussituatsioonis kultuuriürituste käibemaksu tõstes leevendab valitsus eelarvedefitsiiti lühiajaliselt üsna väikesel määral, kuid pikaajaliselt on sel otsusel kahjulikud tagajärjed nii majandusele kui rahvuslikule eneseteadvusele. Seetõttu on meie ühine taotlus, et kontsertide ning etenduste piletimüügile jääks kehtima kõigile võrdne 5%-ne käibemaks, kuna: 1) Tänases majandussituatsioonis on kultuurikogeja pileti hinna osas tundlikum kui kunagi varem ning kultuuriürituste külastatavus on juba langenud. 13%-line käibemaksutõus võimaldaks enamusele veelgi harvemat kultuurikogemust ning vähendaks seega oluliselt korraldajate võimalusi finantsriskide võtmisel ehk ürituste korraldamisel. Kõige riskantsemad on loomulikult just kultuuriliselt harivad sündmused, mille toimumine oluliselt väheneks — tulemuseks võib olla vaimselt vähenõudlike või isegi kaaskodanike suhtes ohtlike asendustegevuste võimendumine, eriti noorsoo ja vähemkindlustatud elanikkonna seas.

2) Kontsertide ja etenduste ärajäämine tähendaks, et käibemaksulaekumine antud valdkonnast maksumäära tõstes mitte ei tõuseks, vaid hoopis langeks: käive ei vähene mitte ainult piletimüügi osalt, vaid ka kõigi valdkonna teenusepakkujate tegevuselt (heli ja valguse rendi firmad, turvafirmad, kontserdikohad, autoritasude- ja piletivahendus jne). Nõnda käivituks ahelreaktsioon, mis viiks majanduslikult komplitseeritud olukorra süvenemisele riigis. 3) Soodustus kultuuriürituste käibemaksule kehtib 24 Euroopa riigis 27st. Kultuuriüritustele maksimaalse käibemaksumäära rakendamisel kaotaks Eesti oma niigi hapra konkurentsipositsiooni Euroopas ja Baltikumis, mis omakorda avaldab loomulikult otsest mõju transpordi-, majutus- ja toitlustusasutustele ning vähendab Eesti riigi sissetulekut ka turismiga seotud tegevusaladest.

4) Eelmise kultuuriürituste piletimüüki puudutanud käibemaksuredaktsiooni kuulutas Riigikohus lähtuvalt võrdse kohtlemise printsiibist põhiseadusega vastuollu minevaks. Leiame, et Kultuuriministeeriumi poolt pakutud lahend, mille kohaselt hakkaks kõigile kehtima 18% käibemaks, 13%-ne vahe aga kompenseeritaks valitud asutustele, oleks sama printsiibi seisukohalt enamgi tasakaalust väljas. Paljudel aktiivsetel ja innovatiivsetel kultuurikorraldajatel kaoks motivatsioon tegutseda ettevõtluskeskkonnas, mis ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ega lähtu toetuste jagamisel reaalsest kunstilisest kvaliteedist. 5) Leiame, et võrdselt klassikalise muusika institutsioonide ja riigiteatritega väärivad soodsaid tingimusi ning stabiilset rahastamist ka avangardteatrid ning popkultuuri arendavad organisatsioonid ja kodanikualgatuslikud ettevõtmised, millel on olnud ilmne mõju Eesti kujunemisele Euroopas ja maailmas huvi äratavaks ja konkurentsivõimeliseks kultuurriigiks.

Mõtteavaldusega ühinesid 12. novembril 2008 (tähestiku järjekorras): Disainiöö, Eesti Draamateater, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Teatriliit, Green Christmas Festival, Hard Rock Laager, Hea Uus Heli, Jazzkaar, Kultuurikatel, Kumu ÖÖ, Kuressaare Linnateater, Leigo Järvemuusika, Maailmaküla Festival, Naapurivisa Festival, Nargen Festival, No99 Teater, Rabarock, Rakvere Teater, SA Eesti Teatri Festival, Schilling Festival/Rampade Org, Tallinna Linnateater, Vana Baskini Teater, VAT-Teater, Von Krahli Teater Loe uudist: http://publik.delfi.ee/news/kultuur/article.php?id=20326611&l